Varjupaigataotlused Austrias vähenevad jätkuvalt: muutuste aasta!

Varjupaigataotlused Austrias vähenevad jätkuvalt: muutuste aasta!

2025. aasta augustis jätkus varjupaigataotluste vähenemine Austrias. Praeguste aruannete kohaselt on aasta algusest esitatud kokku 11 622 varjupaigataotlust, mis on 32 protsenti vähem kui mullu sama perioodiga, mil oli 17 171 taotlust. Augustis esitati taotlusi 1403, mis on 179 võrra vähem kui juulis. Enamik taotlejaid tuli Afganistanist, kus augustis saadetud 405 teatest registreeriti vaid 195 uut. See illustreerib suundumust mitmekordsete taotluste poole, kuna tänavu esitatud taotluste koguarvust loetakse originaaliks 4545, mis moodustab 39 protsenti.

Euroopa Kohtu (ECJ) hiljutise otsuse tõttu on naised, kellel on õigus kaitsele, taotleda Austrias varjupaika, kui neile on varem antud vaid täiendav kaitse. See muudatus võib muuhulgas veelgi mõjutada varjupaigataotluste dünaamikat, samas kui Euroopas registreeriti 2025. aasta augusti lõpuks kokku 528 444 varjupaigataotlust, mis on 20 protsenti vähem kui aasta varem. Selle aja jooksul on taotluste arv mõnes riigis erinevalt arenenud; Kui Lätis (+18 protsenti) ja Luksemburgis (+8 protsenti) oli kasv, siis taotluste arv vähenes sellistes riikides nagu Küpros (-65 protsenti) ja Saksamaa (-38 protsenti).

Negatiivsed otsused ja väljasaatmised

Ajavahemikul jaanuarist augustini 2025 lükati Austrias tagasi või katkestati 20 790 protseduuri. Samal ajal loobus kaitsest vabatahtlikult ja lahkus riigist 1269 inimest. Varjupaika või täiendavat kaitset anti 6984 juhul. Eriti silmatorkav on see, et Marokost, Gruusiast ja Indiast pärit taotlejatel oli augustis vähe võimalusi varjupaika saada, mis rõhutab varjupaigataotluste menetlemise väljakutseid.

Augusti lõpuks oli samuti dokumenteeritud 9080 väljasaatmist, millest 4717 tagasisaatmist olid vabatahtlikud ja 4363 sunniviisilised. Siinkohal tekib küsimus varjupaigataotlejate integreerimise kohta Austrias, kuna iga teine ​​väljasaadetu oli kriminaalkorras karistatud. Dublini 619 üleandmise suur arv rõhutab Austria aktiivset rolli Euroopa varjupaigasüsteemis, kusjuures nendest menetlustest saavad eriti kasu afgaanid, süürlased ja alžeerlased.

Austria Euroopa kontekstis

Üldist olukorda vaadates on Austrial Euroopa statistikas oluline koht. Rahvaarvult on riik EL-is 11. ja absoluutarvudes 9. kohal Belgia, Šveitsi ja Hollandi taga, kuid Poola ja Iirimaa ees. Need arvud illustreerivad väljakutseid ja samal ajal ka vastutust, mida Austria kannab varjupaigataotlejate ja rändega tegelemisel.

Poliitilise maastiku nihe peegeldub ka arvude ja arengute kriitilises lähenemises. Siseminister Gerhard Karner rõhutab range asüülipoliitika vajadust, FPÖ aga kritiseerib teda Talibani delegatsiooni külastamise eest ja kutsub üles tagasi astuma. Nendest poliitilistest vaidlustest hoolimata keskendutakse jätkuvalt meetmetele ebaseadusliku rände ja salakaubaveo maffia vastu, mis on viinud ebaseaduslike piiriületuste vähenemiseni.

Põhiteenuste status quo kohta võib öelda, et praegu elab seal 55 923 inimest, mis on märkimisväärne vähenemine 2023. aasta alguse ligi 93 000-lt. Samal ajal vähendati föderaalkvartalite arvu enam kui 30-lt praegusele 8-le, mis peegeldab taristu vähenemist varjupaigataotluste arvu vähenemise tõttu. Demonteerimine jätkub juba Nickelsdorfis ja Hügelis, kus aegunud rajatised peegeldavad ebaseadusliku rände vähenemist.

Varjupaiga- ja rändega seotud arengud on Austrias endiselt keerukad teemad, mille üle arutletakse jätkuvalt poliitiliselt ja sotsiaalselt.

Viin.at
OTS
EL Eurostat