Hiina hoiatab EL-i: Venemaa ei tohi kaotada Ukraina sõda

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Hiina välisminister Wang Yi rõhutas EL-iga vesteldes, et Venemaa kaotus Ukraina sõjas on vastuvõetamatu. Peking kardab võimalikke geopoliitilisi tagajärgi.

Chinas Außenminister Wang Yi betont im Gespräch mit der EU, dass ein russischer Verlust im Ukraine-Krieg nicht akzeptabel sei. Peking fürchtet mögliche geopolitische Folgen.
Hiina välisminister Wang Yi rõhutas EL-iga vesteldes, et Venemaa kaotus Ukraina sõjas on vastuvõetamatu. Peking kardab võimalikke geopoliitilisi tagajärgi.

Hiina hoiatab EL-i: Venemaa ei tohi kaotada Ukraina sõda

Hiina välisminister Wang Yi ütles Euroopa Liidu tippdiplomaadile Kaja Kallasele, et Peking ei saa leppida Venemaa kaotusega Ukraina konfliktis. Läbirääkimistel osalenud ametlik nõunik teatas, et see oli Pekingi soov takistada USA-d keskendumast kogu tähelepanu Hiinale. See avaldus on vastuolus Hiina avaliku neutraalsuse seisukohaga selles konfliktis.

Olukord Ukraina konfliktis

Seda teavet jagati kolmapäeval Brüsselis neli tundi kestnud kohtumisel, mille käigus toimusid "karmid, kuid lugupidavad arutelud". Käsitleti ka selliseid teemasid nagu küberjulgeolek, haruldased muldmetallid, kaubanduse tasakaalustamatus, Taiwan ja Lähis-Ida.

Nõuniku sõnul viitavad Wangi erakommentaarid sellele, et Peking võib soodustada pikaleveninud konflikti Ukrainas, et takistada USA-d keskendumast rohkem rivaalitsemisele Hiinaga. See peegeldab kriitikute muret, kes väidavad, et Pekingi geopoliitilised huvid Ukraina konfliktis lähevad palju kaugemale tema ametlikult pooldatavast neutraalsusest.

Hiina ametlik vastus kõnelustele

Reedel, tavapärasel Hiina välisministeeriumi pressikonverentsil, küsiti kõneluste kohta pressiesindajalt Mao Ningilt. See kinnitas Hiina pikaajalist seisukohta kolm aastat kestnud konflikti suhtes. "Hiina ei ole Ukraina konflikti osaline," ütles Mao. "Hiina seisukoht Ukraina kriisi suhtes on objektiivne ja järjekindel. Toetame läbirääkimisi, relvarahu ja rahu. Pikaleveninud Ukraina kriis ei teeni kellegi huve."

Ta lisas, et Hiina soovib poliitilist lahendust võimalikult kiiresti: "Koos rahvusvahelise üldsusega ja asjaosaliste tahet silmas pidades jätkame konstruktiivse rolli täitmist."

Hiina keeruline positsioon Ukraina sõjas

Hiina avalikud avaldused Ukraina sõja kohta varjavad keerulisemat pilti. Vaid nädalad enne Venemaa laiaulatuslikku rünnakut Ukrainale teatas Hiina liider Xi Jinping "piirideta" partnerlusest Moskvaga ning poliitilised ja majanduslikud sidemed on sellest ajast alates tugevnenud.

Kuigi Hiina on positsioneerinud end võimaliku rahuvahendajana, näitavad aruanded, et Pekingi riskid on suured, eriti Venemaa kui olulise partneri võimalik kaotus.

Süüdistused Hiina vastu

Lisaks on Hiina tagasi lükanud kasvavad süüdistused, et ta pakub Venemaale peaaegu sõjalist toetust. Ukraina on kehtestanud sanktsioonid mitmele Hiina ettevõttele droonikomponentide ja rakettide tootmistehnoloogia Venemaale tarnimise pärast.

Ukraina välisminister Andrii Sybiha avaldas reedel pärast rekordilist rünnakut Ukraina pealinnas Kiievis pilte, millel on tema sõnul näha killud Venemaa poolt välja lastud lahingdroonist Geran 2. Pildil oli osa drooni väidetavast kerest koos pealdisega, et seade on valmistatud Hiinas 20. juunil.

Mõju rahvusvahelisele julgeolekule

Sybiha lisas, et öösel sai Hiina peakonsulaadi hoone Odesas kergelt kannatada Venemaa rünnakutes linnale. "Pole paremat pilti sellest, kuidas Putin süvendab oma sõda ja terrorit, kaasates teisi, sealhulgas Põhja-Korea vägesid, Iraani relvi ja mõningaid Hiina tootjaid. Julgeolek Euroopas, Lähis-Idas ja Indo-Vaikse ookeani piirkonnas on omavahel lahutamatult seotud."

Sel aastal esitati ka süüdistusi, et Hiina kodanikud võitlesid Ukraina konfliktis kõrvuti Venemaaga. Peking eitas igasugust seotust ja kordas Hiina kodanikele eelnevaid üleskutseid mitte osaleda ühegi osapoole sõjategevuses.