Austria leinab klaverilegendi Alfred Brendel (94): elutöö

Austria leinab klaverilegendi Alfred Brendel (94): elutöö

London, Vereinigtes Königreich - Austria pianist Alfred Brendel suri 17. juunil 2025 94 -aastaselt. Tema surm tähistab klassikalise muusika ajastu lõppu, kus Brendel on klassikalise ja romantilise klaverimuusika teoste üks olulisemaid tõlke. Ta sündis 5. jaanuaril 1931 Põhja -Moravias Wiesenbergis, kus ta astus oma esimesed muusikalised sammud enne, kui pere kolis Zagrebi ja hiljem Grazisse. Seal võttis ta klaveritunde ja õpetas enamasti end klaverit mängima.

Tema rahvusvaheline karjäär algas 1949. aastal pärast Busoni võistluse võitmist. See oli esimene paljudest olulistest õnnestumistest, mis kiirendas teda kiiresti suurte pianistide ridadesse. Brendel oli tuntud oma silmapaistvate esinemiste poolest selliste heliloojate poolt nagu Ludwig van Beethoven, Franz Schubert ja Franz Liszt. Teda iseloomustasid eriti Beethoveni 32 klaveriga sonaadi salvestused ja see oli esimene pianist, kes salvestas Beethoveni täielikud teosed sooloklaveri jaoks. 

tunnustus ja mõju

Brendeli kaotust leinasid sügavalt muusikamaailma erinevad isiksused. Asekantsler ja kultuuriminister Andreas Babler tunnistasid oma mõju ja väljendas kaastunnet perekonna suhtes. Viini Rahvapartei kultuuriline pressiesindaja Karl Mahrer nimetas teda muusikuks ja tõi esile tema muusikalise käekirja. Roheliste klubi esimees Werner Kogler rõhutas ka Brendels kaugeleulatuvat mõju ja oma kirjanduslikku panust muusikamaailma.

Kultuuri linnavolikogu liige Veronica Kaup-Hasler nimetas teda hiilgavaks muusiku isiksuseks, mis avaldab muljet tema kunstilise kartmatusega. Brendelile pälvis arvukalt autasusid oma silmapaistva panuse eest muusikasse, sealhulgas Oxfordi ülikooli ja Yale'i ülikooli aukontrollid, Ernst von Siemens Musikpreis, Herbert Von Karajani muusikaauhind ja Praemium Imperiale. Ta oli ka Viini filharmoonia auliige ning talle anti Viini linnast kuldne aumedal ja kulla medal.

biograafilised esiletõstmised

Alfred Brendel sündis peres, kes laenas enne sõda puhkajate pensioni Adriacian Pensel KRK -le. Pärast aastaid kestnud sõda ja 14 -aastaselt sunnitöötajana jõudis Brendel oma esimesele avalikule kontserdile Grazis 17 -aastaselt. Järgmistel aastakümnetel arendas ta välja globaalse publiku ja esines tuntud orkestritega nagu Viini filharmoonia ja Berliini filharmoonia.

Ehkki Brendel läks 2008. aastal kontserdi poodiumilt pensionile, jäi ta aktiivselt, näiteks luuletuste esitamisega. Tema repertuaar ei hõlmanud kunagi ainult selliseid suuri klassikuid nagu Haydn, Mozart, Beethoven ja Schubert, vaid ka Schönbergi ja Liszti teosed. Hinnatakse ka tema pärijat õpetajana ja mentorina paljude järgnevate pianistide jaoks. Tema elulugu ja karjäär pole mitte ainult tema muusikalise talendi tõend, vaid ka tema olulise mõju eest muusikute järgnevatele põlvkondadele.

Lisateavet Alfred Brendeli ja tema elutöö kohta külastage [5min] (https: //www.5202506181554/oesterreichischer-pianist-frende-brendel-verstorben/), [vikipeedia] (https://en.wiki, org .