Suche
Kliimakaitse seadus kriitikas: Gewessler hoiatab pankrotideklaratsiooni eest!
Keskkonnaminister Totchnig tutvustab kliimaseaduse kritiseeritud eelnõu, mis jätab kesksed eesmärgid ja sektori eesmärgid. Gewessler hoiatab kliima ja majanduse negatiivsete tagajärgede eest.
Kliimakaitse seadus kriitikas: Gewessler hoiatab pankrotideklaratsiooni eest!
24. augustil 2025 on kliimaseaduse uus eelnõu ministeeriumis Norbert Tetttschnig, avaldanud ÖVP keskkonnaminister. Seda mustandit, mida peetakse oluliseks sammuks kliimakaitses Leonore Gewessler, kritiseeris teravalt klubiroheliste esimees. See kirjeldas teda kui "kliima -poliitilist pankrotideklaratsiooni", kuna olulisi eesmärke, sealhulgas 2040. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärki, ei ole seaduse eelnõus nimetatud.
Eelnõu esitleti sama palju lühemaid kui eelmistel versioonidel ja eraldati kesksete kliimaeesmärkidega. Samuti on kustutatud oluline sisu nagu "kodanike kliima", samuti rahvusvahelise kliimafinantseerimise eeskirjad. Selle asemel keskendutakse peamiselt ELi kliimaeesmärkide täitmisele, mille heitkoguste vähendamine on 2030. aastaks 48 % võrreldes 2005. aastaga.
Puuduvate sektori eesmärkide kriitika
Gewessleri keskne mure on siduvate sektori eesmärkide puudumine uue seaduse eelnõu. Ta rõhutab, et see on praeguste ja tulevaste kliimaeesmärkide saavutamiseks ülioluline. Ilma nende siduvate eesmärkide ja võimalike sanktsioonideta ei pea seadus seda vastuvõetamatuks. Gewessler hoiatab ka võimalike negatiivsete mõjude eest majandusele ja tööturule, näiteks töökohtade kaotuse ja konkurentsivõimeliste puuduste riski eest.
Totschnigi eelnõus peab valitsus otsustama SO -ga nimetatud "kliimaplaani" üle 2026. aasta oktoobri lõpuks. Kuid see plaan ei ole juriidiliselt siduv. Eelnõus määratakse sektori eesmärgid ainult kui "soovituslikku", mis vähendab märkimisväärselt projekti enesekindlust ja tõsidust. Nõuandev ja vabatahtlik kliimamarginaal tuleb üles seada, kuid seda ei telli otseülikonverents, vaid poliitiline juhtimisrühm.
Mõju Austria kliimaeesmärkidele
Austria seisab silmitsi väljakutsega tegutseda kooskõlas ELi kliima eesmärkidega. Nende hulka kuulub kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjalik vähenemine 2020. aastaks 20 % ja 2030. aasta pingutus, mis nõuab neto vähendamist 55 % võrreldes 1990. aastaga. Selles kontekstis, kui ELi kliimaeesmärgid ei täideta, võib miljardeid trahve ähvardada korvata kliimakaitsesertifikaatide ostmisega välismaalt. Tundub, et endised kliimaeesmärgid, mis nõudis kasvuhoonegaaside neutraalsust kuni 2045. aastani, näivad olevat praegusest poliitilisest eelnõust kaugele jõudnud.
Kokkuvõtlikult võib näha, et Norbert Tetttschnigi kliimaseaduse praegusel eelnõus ei ole Leonore Gewessleri vägivaldne kriitika, vaid ka paljude ekspertide ja keskkonnakaitsjate juures. Teie mure puuduvate kliimaeesmärkide ja tulevaste põlvkondade võimalike kahjude pärast ei tundu olevat põhjendamatu, samal ajal kui surve valitsusele kasvab tõhusate meetmete võtmiseks kliimamuutuste vastu võitlemiseks.