Kliimaseadus surve all: kus on meie keskkonna kaitse?

Kliimaseadus surve all: kus on meie keskkonna kaitse?

24. augustil 2025 lekitatud Austrias uue kliimaõiguse seaduse eelnõu on selle eelkäija tunduvalt vähendatud versioon Türkiissinise rohelise ajastu juurest. Põllumajanduse ja keskkonnaminister Norbert Tetttschnig (ÖVP) algatatud seadust ei nimetata enam "kliimakaitseseaduseks", vaid "kliimaseaduseks". See näitab sidumismeetmete põhimõttelist lahkumist, mis on varem välja pakutud. Eelnõus ei sisalda üksikute sektorite fikseeritud eeskirju ja sellel on ainult pool sisu kui eelmine dokument, mis tõstatab küsimusi kliimapoliitika tõsiduse kohta. Ministeerium kinnitab, et praegu ei ole kolmekordse koalitsiooni koordineeritud seaduse ettepanekut.

Eelmises arutelus kliimakaitse seaduse üle on olulised võtmepunktid ja määrused, mille endine minister Leonore Gewessler algatati, kustutatud ilma asendamiseta. Nende hulka kuulub:

• Regeln zur internationalen Klimafinanzierung.
• Rechtsschutz gegen unzureichende Klimapolitik.
• Institutionen wie der „Klimarat der Bürgerinnen und Bürger“.
• Ein Plan zur Vermeidung des milliardenteuren Zertifikatekaufs bei Verfehlung der EU-Klimaziele.

Selle asemel on uues kujunduses kavandatud juhtrühm, mis peaks sertifikaadi ostu ette valmistama. Jääb ebaselge, kas koalitsiooni kiire kokkulepe (ÖVP, SPö, NEOS) saab saavutada enne, kui seadusandlik ettepanek avalikku hindamisse läheb. 5min Samuti teatab, et keskkonnakaitsjad ja teadlased on aastaid nõudnud üksikute sektorite siduvaid eesmärke.

Võrdlus Saksamaa kliimapoliitikaga

Vastupidiselt Austriale on Saksamaa määratlenud selged ja siduvad kliimaeesmärgid oma 2019. aastal kasutusele võetud föderaalse kliimakaitseseadusega (KSG). Muudatusega, mis otsustati 12. mail 2021, suurendati kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisteed 55% -lt 65% -lt 2030 -ga. Saksamaa EMSORS -id on 945 -aastaste tööstusharude jaoks 2045 -aastaste tööstusharudena. Lõpetage järk -järgult kivisöe energia tootmine ja tuumaenergia kasutamine. Need meetmed näitavad Saksamaa otsust võtta aktiivne roll kliimakaitses ja teha käegakatsutavaid edusamme.

KSG muutmine kohustab ka seadistama siduvate sektori eesmärke ja tegema kindlaks, et kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks 2040. aastaks vähendada 88%. Seda strateegiat iseloomustavad turupoliitika vahendid nagu CO2 hinnad ja ulatuslikud tugimeetmed, sealhulgas tõhusate hoonete toetamine ja terase tööstuse deklareerimine. Föderaalne majandusministeerium Rõhutab, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise õnnestumised energiatööstuses, tööstuses ja hoonetes on tähelepanuväärsed, vähendades märkimisväärset vähenemist.

Väljavaated ja väljakutsed

Tulevase kliimapoliitika väljakutsed on märkimisväärsed nii Austrias kui ka Saksamaal. Ehkki Austria kõhkleb arutelus siduvate meetmete järele, on Saksamaa astunud selgeid samme ja kavandab täiendavaid algatusi kliimakaitse rahvusvahelise koostöö jaoks. Dialoog ettevõtete ja ühendustega on intensiivistunud, et kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega. Föderaalvalitsus Saksamaal näeb kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikuks taastuvenergia laienemist. Föderaalne majandusministeerium Rõhutab, et Saksamaa majanduse konkurentsivõime tagamiseks on vaja tõhusat süsiniku lekkekaitset.