Netanyahu New Yorgis: Läänekalda võimuvõitlus eskaleerus!

Netanyahu New Yorgis: Läänekalda võimuvõitlus eskaleerus!

Benjamin Netanyahu oodatakse New Yorgis reedel ÜRO -ga rääkima. Olukord Läänekaldal on pingeline, kuna Netanyahu on parempoolsete liitlaste surve all, mis nõuavad piirkonna annekteerimist. [Kleinezeitung.At] andmetel (https://www.kleinezeitung.at/service/service/newsticker/aussenpolitik/20139254/trump-will-andexion-dees-westjordianlands-derhinern) avaldus Netanyahui ametis olevad ametis olevad ametis olevad ametis. Trump rääkis teisipäeval ÜRO Peaassamblee ajal mitme Araabia ja moslemiriigi, sealhulgas Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide ja Egiptuse valitsusametnikele. Need riigid hoiatavad Trumpi Läänekalda annekteerimise tõsiste tagajärgede eest ja Saudi välisminister prints Faisal bin Farhan al-Saud avaldas hoiatusi "väga head".

Alates Iisraelist 1967. aastal on Iisraeli asulate arv järsult tõusnud alates Iisraeli läänepangast 1967. aastal. Ligikaudu 700 000 asunikku elab praegu piirkonnas alla 2,7 miljoni palestiinlase. Iisraeli valitsus kiitis hiljuti heaks vastuolulise kokkuleppekava nimega E1, mis vähendaks läbi okupeeritud Läänekalda ja eraldaks Ida -Jeruusalemmast. Ultra -parem rahandusminister Bezalel Smotrich väljendas, et see plaan "pühkis Palestiina tabeli".

Netanyahu suhtumine kahe riiki lahendusse

Pidades silmas rahvusvahelisi reaktsioone Läänekaldal toimuvatele järkjärgulistele elamumajandusprojektidele, jääb Netanyahu vankumatuks. See kirjeldab võimalikku Palestiina riiki kui "terrorist" ja on teatanud, et suurendab juudi asulate arvu piirkonnas. Netanyahu rõhutab, et Jordaaniast läänes ei looda ühtegi Palestiina riiki ja hoiatab, et sellise riigi tunnustamine premeeriks teiste riikide "terrori". Seda toetavad paremäärmuslikud kolleegid, näiteks riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-GVIR, mis nõuab Palestiina riigi tunnustamiseks viivitamatut vastumeetmeid, nagu näiteks n-tv.de teatas.

Kogu maailmas tunnustab üha enam riike Palestiina riiki, sealhulgas Suurbritanniat, Kanadat ja Austraaliat. Portugal plaanib seda sammu ka järgmisel pühapäeval ja ÜRO Peaassamblee tippkohtumine võiks veelgi suurendada hindavate riikide arvu. Enam kui 140 riiki on sellist riiki juba tunnistanud, mis võib Iisraeli Iisra suurendada rahvusvahelises kontekstis.

Konflikti ajalooline kontekst

Lähis -Ida konfliktil on sügavad ajaloolised juured, mis ulatuvad tagasi 16. sajandisse, kui Palestiina kuulus Ottomani impeeriumi. 20. sajandi jooksul oli arvukalt konflikte ja territoriaalset ümberkorraldamist, mis viis lõpuks Iisraeli sihtasutuseni 1948. aastal. Araabia elanikkond koges dramaatilist nihet, mida tänapäeval tuntakse Nakba -na ja sai osa Palestiina identiteedist. [Wikipedia] (https://de.wikipedia.org/wiki/ehost Conflict) sõnul tõi 1917. aasta Balfouri deklaratsioon, mis toetas juutide "rahvusliku kodu" loomist, pingete suurenemist juutide ja Araabia elanike vahel.

Käimasolevad konfliktid ja natsionalistide nõudmistest kinnipidamine mõlemalt poolt on teinud jätkusuutliku lahenduse keeruliseks. Viimane konflikt, mille põhjustas Hamasi rünnak 7. oktoobril 2023, on poliitilist maastikku märkimisväärselt muutnud. Sellel rünnakul olid katastroofilised tagajärjed: 1200 inimest suri ja 251 pantvangi, millest umbes 48, sealhulgas 20, on tõenäoliselt endiselt elus.

Praegused pinged asustuspoliitika ja geopoliitilise dünaamika osas piirkonnas illustreerivad Lähis -Ida konflikti keerukust ja tõstatada küsimuse, kuidas olukord areneb.