Macroni vahakuju tagasi muuseumis: Greenpeace protestib valjult!

Macroni vahakuju tagasi muuseumis: Greenpeace protestib valjult!

2. juunil 2025 toimus Pariisis märkimisväärne Greenpeace'i meeleavaldus, mille käigus rööviti Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni vahakuju. Seda aktsiooni peeti protestivormiks, et võtta seisukoht Prantsusmaa vastuolulise gaasi ja väetiste impordi vastu Venemaalt. Greenpeace France'i tegevdirektori Jean-Francois Julliardi sõnul võeti Musée Grévinis eksponeeritud vahakuju muuseumist "ilma loata". Ta kritiseeris teravalt Prantsuse valitsuse topeltstandardeid seoses Ukraina sõja ja Venemaaga kauplemisega, kuna Prantsusmaa oli 2024. aastal suurim veeldatud maagaasi importija Venemaalt.

Protesti ajal eksponeeris Greenpeace vahakuju Venemaa saatkonna ees. Aktivistid riputasid figuuri ümber sildi "Poutine-Macron Alliés radioactifs", et juhtida tähelepanu Macroni vastuolulisele toetusele Ukrainale ja tema majandussidemetele Venemaaga. Greenpeace kutsub üles põhjalikult ümber hindama Prantsusmaa suhteid ja tegevust Venemaa suhtes, pidades silmas eelkõige praeguseid geopoliitilisi pingeid.

Tagasi muuseumisse

Pärast meeleavaldust avastasid politseinikud vahakuju elektrifirma EDF peakorteri eest. Muuseumi direktorit teavitati kohe, kui tegelane seisis mahajäetuna peakorteri ees. Politsei viis ta politseijaoskonda, kus muuseumi töötajad viisid läbi kontrolli. Nad kinnitasid, et figuur oli enne Musée Grévinile tagastamist kahjustamata. Sellega seoses eeldatakse, et muuseum võtab tagasi oma kaebuse, mis võis aktivistide vastu esitada.

Greenpeace'i aktivistid rõhutasid, et käitlesid selle aktsiooni käigus vahakuju hoolikalt ning andsid muuseumi direktorile selle tagastamisest aegsasti teada. Vahakuju röövimine ja tagastamine toimub korruptsiooni ja poliitilise läbipaistmatuse vastu suunatud ülemaailmsete protestiliikumiste kontekstis, nagu Egiptuse ja Liibanoni protestid, mis tekkisid sarnasest rahulolematusest ning nõuavad põhilisi majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi. Need mitmekülgsed protestid näitavad, kui palju soovib eri riikide kodanikuühiskond poliitilist eliiti vastutusele võtta.