Maavärina õudusunenägu Santorinil: elanikud põgenevad kohutava ohu eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Santorinit raputab üle 200 maavärina, 6000 inimest põgeneb. Eksperdid hoiatavad edasise seismilise aktiivsuse eest.

Maavärina õudusunenägu Santorinil: elanikud põgenevad kohutava ohu eest!

Kreeka puhkusesaart Santorinit, mis on tuntud oma hingematvate rannikuvaadete ja uinuva vulkaani poolest, raputab praegu murettekitav üle 200 maavärina seeria. Alates möödunud pühapäevast on umbes 6000 inimest, sealhulgas paljud elanikud ja mõned tahtmatud turistid, pidanud Egeuse mere saarelt lahkuma. Vastavalt aruandele Väike ajaleht Teisipäeva hommikuks oli saarelt parvlaevaga mandrile lahkunud üle 4600 inimese, samal ajal kui Aegean Airlines korraldas üheksa erilendu, et evakueerida ligi 1300 reisijat.

Aastakümnete tugevaim maavärin

Viimaste värinate hulka kuulus 4,9-magnituudine maavärin, mis üllatas teisipäeva õhtul magavaid elanikke. Samas piirkonnas järgnesid veel värinad, sealhulgas veel üks 4,7-magnituudine maavärin. Eksperdid hoiatavad valjult Merkuur, et lähipäevil on maavärinaid tõenäoliselt rohkem. Professor Efthymios Lekkas hindas ohutaseme kriitiliseks, kuid märkis, et üle 6-magnituudine maavärin on väga ebatõenäoline.

Maavärinate seeria võib olla seotud äkilise seismilise tegevusega piirkonnas, mida on dokumenteeritud alates 24. jaanuarist. Seismoloogid teatasid, et viimastel päevadel registreeriti üle 550 värina, mille tugevus varieerub vahemikus 3,0 kuni 4,7. Võimud on sulgenud koolid kuni reedeni ning kutsunud kõiki elanikke ja turiste üles rannikualadest ja haavatavatest piirkondadest eemale hoidma, seda peamiselt suurenenud tsunamide ja maalihete ohu tõttu.

Kiire reageerimine ja evakueerimine

Arvestades murettekitavat olukorda, korraldas Kreeka valitsus viivitamatult erakorralised koosolekud ja saatis saarele kodanikukaitserühmad olukorda jälgima. Teated Santorinist lahkuvate inimeste arvu suurenemise kohta näitavad elanike kasvavat hirmu. Parvlaevad on ülerahvastatud ja mõned lennud on juba täis broneeritud, mis seletab põgenemise kiirustamist. Tagasisaatjad teatavad ka kaootilistest stseenidest parvlaevasadamates, kuna kohalikud päästeteenistused püüavad tagada kõigi kohalviibijate turvalisuse.