Droonirünnak Liibanonis: kas relvarahu on ohus?

Liibanoni julgeolekuolukord on dramaatiliselt halvenenud: Nabatiyehis hukkus droonirünnakus Liibanoni julgeolekujõudude liige. Liibanoni valitsus peab seda hiljuti konfliktis Iisraeliga jõustunud relvarahu tõsiseks rikkumiseks. Kuidas kleinezeitung.at Väidetavalt väitis Iisraeli armee, et on rünnanud erinevaid sõjalisi sihtmärke Bekaa orus. Need rünnakud olid suunatud Süüria-Liibanoni piiril relvade salakaubaveoks kasutatud Hezbollah sõjaväesõidukitele ja infrastruktuurile.

Iisraeli sõjalist tegevust peetakse vastuseks Iisraeli tsiviilelanikele suunatud ähvardustele, kusjuures armee uurib ka teateid rünnakutes vigastatud Liibanoni sõdurite kohta. Need eskalatsioonid on otseselt tingitud piirkonna ebastabiilsest poliitilisest olukorrast, mida relvarahu pole juba suutnud rahustada. Rünnakud võivad mitte ainult suurendada sõjalisi pingeid, vaid ka kogu Lähis-Ida konflikti veelgi süvendada.

NATO geopoliitilised väljakutsed

Selles pingelises kontekstis on NATO-l globaalses julgeolekuarhitektuuris ülitähtis roll. Alates asutamisest on NATO märkimisväärselt laienenud ja nüüdseks on sellel 32 liikmesriiki, sealhulgas viimati Rootsi, mis liitus vastusena Ukraina konfliktile. Valju swp.de Allianss tugineb kollektiivkaitsele, mis tähendab, et rünnakut ühe liikmesriigi vastu käsitletakse rünnakuna kõigi vastu.

NATO on Euroopas ja Põhja-Ameerikas jätkuvalt üks tähtsamaid julgeolekugarante ning on osutunud stabiliseerivaks jõuks üha ettearvamatumas maailmas. Tema sõjaline kohalolek Ida-Euroopas on saanud Venemaa ohtude tõrjumiseks suurema tähtsuse. Praegune olukord Liibanonis võib niigi pingelisi rahvusvahelisi suhteid veelgi pingestada ja tuua NATO-le uusi väljakutseid.