Suursaadik Ljubinski lahkub Austriast: mis missioonist järele jääb?

Suursaadik Ljubinski lahkub Austriast: mis missioonist järele jääb?

Venemaa Föderatsiooni kauaaegne suursaadik Austrias Dmitri Ljubinski lõpetab lähinädalatel oma ametikoha Viinis. Eelseisvast vallandamisest teatati neljapäeval Facebooki väljaande vahendusel. Ühtegi järglast pole veel välja kuulutatud ja Venemaa pole uut suursaadikut taotlenud oe24 teatatud.

President Putini poolt 10. augustil 2015 ametisse nimetatud Ljubinski on oma peaaegu kümneaastase Viinis ametisoleku ajal näinud nii laialdasi kahepoolseid võimalusi kui ka dramaatilisi piiranguid, mille on seadnud Venemaa 24. veebruaril 2022 alanud invasioon Ukrainasse. Sellest ajast alates on Ljubinski ja tema kaasdiplomaadid Austria ametlikest sündmustest suuresti kõrvale jäetud, mis on kahe riigi diplomaatiat pingestanud. Eriti torkas silma Austria esindajate puudumine “Venemaa päeva” vastuvõtul, kus viibis vaid ettevõtja Siegfried Wolf.

Diplomaatilised efektid ja kriitika

Ljubinski ütles ajakirjandusele, et tema Austrias veedetud aega iseloomustasid "paljud aastad, mis ei olnud kerged". Eriti tõstis ta esile Suure Isamaasõjaga seotud algatusi kui saavutusi. Sellegipoolest kurtis ta Austria meedias avaldatud negatiivset kajastamist, mis tema hinnangul maalib Venemaast moonutatud pildi. Ljubinski kritiseeris ka Austria neutraalsust. Ta märkis, et napib tõsise dialoogi päevakorda ja tõi välja, et kohalik poliitiline juhtkond on kahjustanud Viini diplomaatilist traditsiooni.

Samal ajal on Ukraina suursaadik Austrias Vasyl Khymynets kirjeldanud olukorda Ukrainas jõhkraks ja genotsiidiks. Ta rõhutab, et rahu on võimalik vaid siis, kui Venemaa lõpetab oma sõjalise tegevuse. Kuidas täna teatas, kritiseeris Khymyneti rahuettepanekuid, mis on sõnastatud ilma Ukrainata, ning kirjeldas NATO liikmelisust kui tõhusaimat teed rahu ja julgeoleku tagamisel Euroopas. Venemaast tulenev oht on keskne probleem, mis seab kahtluse alla Austria neutraliteedi olulisuse tänapäeva.

Austria probleemsed suhted Venemaaga

Varem on Austria rahvusvahelistes konfliktides sageli tegutsenud neutraalse vahendajana, kuid praegune geopoliitiline olukord paneb selle neutraalsuse proovile. Teine plahvatusohtlik probleem on sõltuvus Venemaa gaasiimpordist, mis vaatamata rahvusvahelisele kriitikale moodustab endiselt kaks kolmandikku Austria gaasitarnetest. OMV endine boss Gerhard Roiss kritiseeris seda sõltuvust ja pikki gaasitarnelepinguid kuni 2040. aastani.

Mõned Austria ettevõtted jätkavad tegevust Venemaal, õhutades käimasolevat arutelu Austria-Vene suhete üle. Austria-Vene sõprusselts jätkab aktiivset tegevust, Venemaaga traditsiooniliselt heade suhetega erakond FPÖ aga jätkab Venemaa-sõbralike ettepanekute esitamist Rahvusnõukogule. Samuti kritiseeritakse Ukraina sõja meediakajastust, eriti Kronen Zeitungi ja ORF-i poolt, kuna see levitab sageli venemeelseid narratiive, nagu näiteks taz märkmeid.

Kuigi tunnustatakse Austria humanitaarabi Ukrainale, mis on sõja algusest alates ulatunud ligikaudu 750 miljoni euroni, peetakse seda rahvusvaheliste standardite järgi ebapiisavaks. Kantsler Karl Nehammer kinnitas veel kord Austria neutraalsust, kuid mingeid märke seniste poliitiliste suhete ümberkorraldamisest või väljatõmbamisest Venemaaga ei ole.