Von der Leyen enne umbusaldushääletust: poliitiline kriis ELis!

Von der Leyen enne umbusaldushääletust: poliitiline kriis ELis!

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen seisab silmitsi tõsise umbusaldusavaldusega Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola teavitas täna fraktsioonide juhte selle ettepaneku algatamisest. Rumeenia saadiku Gheorghe Piperea parempoolsest fraktsioonist algatatud ettepanek nõuab vähemalt kümnendiku 720 saadiku toetust, mis tähendab vähemalt 72 häält.

Umbusaldusavalduse esitamiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust ja parlamendiliikmete enamust, mille täieliku kohaloleku korral oleks vaja vähemalt 361 häält. Viimastel valimistel sai von der Leyeni juhitud komisjon 370 häält kokku 688-st. Siiski seisab komisjon silmitsi märkimisväärse survega mitme vastuolulise poliitilise algatuse tõttu, mis on tekitanud parlamendiliikmete seas viha.

Rakenduse taust

Keskseks kriitikakohaks on kaitseinvesteeringuteks mõeldud miljardi dollari suurune laenuprogramm, mis kavandati ilma Euroopa Parlamendi osaluseta. Piperea ja teised süüdistavad komisjoni ka olulise teabe varjamises Corona kriisi suhtlemise kohta Pfizeriga. Seda kinnitas EL-i kohtu otsus, mis leidis, et komisjoni keeldumine selle teabe esitamisest on alusetu.

Samuti kritiseeritakse seda, et umbes nelja miljardi euro väärtuses koroonavaktsiine jäi kasutamata. EPP esimees Manfred Weber kirjeldas umbusaldusavaldust kui parteilist taktikalist mängu. Oluline on märkida, et umbusaldusavaldused komisjoni vastu on äärmiselt haruldased. Viimane oli 2014. aastal tollase Jean-Claude Junckeri komisjoni vastu, mis ebaõnnestus. Sellel hääletusel hääletas ettepaneku poolt 101 saadikut, 461 lükkas selle tagasi ja 88 jäi erapooletuks.

Umbusaldusavalduste õnnestumised ja ebaõnnestumised

Olukorra tõsiduse illustreerimiseks vaadake lihtsalt ajalugu: Euroopa Parlamendile on seni esitatud seitse umbusaldusavaldust, kuid ühtegi pole vastu võetud. Ainus edukas taotlus viis Jacques Santeri tagasiastumiseni komisjonist 1999. aastal pärast seda, kui teda süüdistati pettuses ja halvas juhtimises. Toona viis avalikkuse surve komisjoni tagandamiseni.

Ursula von der Leyeni juhitav komisjon seisab nüüd tõsise proovikivi ees. See, kas umbusaldusavaldus saab piisavalt toetust, on lähipäevil otsustava tähtsusega, kuna parlamendisisesed poliitilised konstellatsioonid võivad edasi areneda.