Protestid varjupaigapoliitika vastu: Briti valitsus surve all!

Protestid varjupaigapoliitika vastu: Briti valitsus surve all!

Suurbritannias sunnib avalik surve peaminister Keir Starmeri valitsust varjupaigasüsteemis põhimõttelisi muudatusi tegema. See tuleb intensiivsete protestide kontekstis, mis algas juulis Eppingis, Londonist umbes 30 kilomeetrit kirdes. Protestide põhjuseks oli varjupaigataotleja süüdistamine väidetava seksuaalse kallaletungi eest 14-aastase tüdruku vastu, ehkki kostja eitab väiteid. Sajad inimesed võtsid osa arvukatest protestidest ja demonstratsioonidest, mis levisid pühapäeval mitmes linnas, sealhulgas Londonis ja Birminghamis. Meeleavaldused toimusid ka teistes linnades, näiteks Bristolis, Exeteris, Liverpoolis ja Newcastle'is, ehkki protestid jäid üldiselt rahulikuks.

Ühendkuningriigi valitsusel on varjupaigataotluste massiline suurenemine, ulatudes 111 084 taotluseni aastas kuni juuni 2023. aastani, mis on kõrgeim pärast rekordi algust 2001. aastal. Paljud varjupaigataotlejad asuvad hotellides, mis põhjustab mõjutatud kogukondades kasvavat pahameelt. Kohus on määranud, et varjupaigataotlejaid ei saa enam Eppingi hotelli majutada ja teistes hotellides on majutuse vastu teatatud kohtumenetlustest. Üle 32 000 varjupaigataotleja viibib praegu umbes 200 hotellis kogu Ühendkuningriigis, tekitades olukorda veelgi.

Protestid ja poliitilised reaktsioonid

Suurbritannia riigipea on surve all parempoolne populistlik Ühendkuningriigi partei, mis tegeleb valitsuse varjupaigapoliitikaga. Starmer kavatseb järgmiste valimisteks vähendada varjupaigataotlejate arvu ja lõpetada hotelli majutust. Londoni põhjaosas Cheshunt'is demonstreeris umbes 250 inimest varjupaigapoliitika vastu, lehvitades Briti ja Inglise lippe ning pidades ribaread, lugedes “Kaitske meie lapsi”. Sellised sündmused tugevdavad muljet, et valitsus ei suuda varjupaigaprobleemi piisavalt lahendada.

Lisaks muutub poliitiline olukord peaminister Starmeri jaoks üha pingelisemaks, eriti pärast kohtuotsust Eppingi hotellis. Reform UK kasutab olukorda triumfina ja kutsub üles massilisi küüditamisi. Irooniline on see, et nii EL-i kui ka EL-i riikidest pärit sisseränne on siiski poliitilise arutelu keskpunkt pärast seda, kui neto sisseränne kasvas 2023. aasta juunis 672 000 inimesele, samas kui ELi riikide sisseränne langes 75%. Paljude brittide mulje on see, et valitsus on varjupaigapoliitika osas üldiselt ebaõnnestunud.

Rände üldine kontekst

Arutelu varjupaiga ja rände üle pole uus ja sellel on ajaloolised juured. 1930ndatel kasutas natsirežiim pagulaste vastu sarnast retoorikat. Brexiti kampaania ajal kujutati põgenikke ka negatiivses valguses, et edendada EList lahkumist. Vaatamata poliitilisele retoorikale tugineb Suurbritannia töötajatele, sõltumata nende taustast. Eelmisel aastal anti õdedele sageli välja umbes 169 000 tööviisa ja riiki sisenes riiki 282 000 välisüliõpilast, kellest paljud vahetasid pärast kooli lõpetamist tööviisadele.

Suurbritannia valitsus on hädas töötajate vajaduse avalikkusele. Riigikohus lükkas Rwandasse valitsuse küüditamise plaani ebaseaduslikuks, täiendades probleemi veelgi. Neid suurenenud väljakutseid varjupaigapoliitika ja globaalse rände osas jälgivad endiselt kriitiliselt avalikke ja poliitilisi osalejaid.

Olukord areneb jätkuvalt ja lähinädalad näitavad, kas varjupaigasüsteemi kavandatud muudatused võivad rahustada elanikkonna kasvavat rahulolematust või kas protestid jätkuvad.

Väike ajaleht teatab, et ... päevauudised teavitatud… Aeg selgitab konteksti ...