ELi charation Kommentaar: Uus eelarve peab määrama prioriteedid!

ELi charation Kommentaar: Uus eelarve peab määrama prioriteedid!

Österreich, Land - EL-i tehnoloogiaosakond on täna käinud liikmesriikidele kiireloomulise taotluse viia ELi eelseisva pikaajalise eelarve vastavusse viimiseks poliitiliste prioriteetidega täpsemalt. Audiitorikohtu liige Jan Gregor rõhutab vajadust luua tasakaal kulude prioriteetide ja olemasolevate vahendite vahel. EL-i komisjoni keskendumine keskendub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFR) kaitsevõimalustesse ja strateegilistesse valdkondadesse.

Läbirääkimised uue finantsraamistiku üle on ülioluline, kuna ELi riigid ja koos Euroopa Parlamendiga peavad selle ühehäälselt vastu võtma. EL-i parlament nõuab juba rohkem rahalisi vahendeid, kuna 1% -l EL-27 brutotulust tulenevad kulutused ei ole piisavad. Praegune MFR on töötanud alates 1. jaanuarist 2021 ja lõpeb 31. detsembril 2027.

nõudmised lihtsuse ja tõhususe järele

Audiitorite kohus nõuab ka finantsmehhanismide lihtsustamist ja kulude nõudeid tõhususe suurendamiseks. Ta hoiatab, et lihtsustamine ei tohi olla vastutuse arvelt. Lisaks on ELi eelarves kulutuste põhjalikult uurimiseks vajalik mandaat audiitorite kohtule.

Analüüs näitab, et on olemas võimalus uues MFR -is selgelt määratleda ja süstemaatiliselt kaaluda Euroopa lisaväärtust. See hõlmab vajadust luua tihedam seos erinevate ELi fondide ja ELi vahendite vahel liikmesriikide reformidega. Samuti tuleb jälgida Corona ehitusfondi "Next Generatureeu" tagasimakseid, mille hinnanguline tagasimaksmine ja intressimakseteks on 25–30 miljardit eurot aastas aastas 2028. aastal.

Austria kui neto maksja

Austria ilmus netomaksjana peaaegu igal aastal ja tasub seetõttu rohkem EL -i kui tagasi voolab. Austria keskmine negatiivne eelarvejääk praeguses MFR -is on -0,29% rahvamajanduse kogutulust. Lisaks sai Austria koguhinnaga ESD -i sissemakseid 565 miljonit eurot. Netokaitsjatele nagu Austria on ülioluline, et uus MFR loob tasakaalu võlgade tagasimaksmise ja tulevaste investeeringute vahel.

Aastal 2023 oli Saksamaa ELi suurim netomaks, mille eelarvejääk oli -0,4% sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Prantsusmaa ja Holland on samuti märkimisväärsed neto maksjad, nende negatiivse eelarvega oals on -0,3% SKP -st. Teisest küljest on Horvaatia, Läti ja Ungari suurimad netovastuvõtjad, mõõdetuna SKP abil.

netomaksjate ja neto vastuvõtjate olukord

• Saksamaa: -0,4% SKP -st (17,4 miljardit eurot)
• Prantsusmaa: -0,3% SKP -st (9,0 miljardit eurot)
• Holland: -0,3% SKP
• Horvaatia: 3,1% SKP
• Läti: 2,8% SKP
• Ungari: 2,3% SKP

Netopositsioonid on ELis rahaliste asjaolude jaoks üliolulised. Nende määrab erinevus finantsteenuste ja saadud teenuste vahel. ELi majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ebavõrdsus on endiselt keskne teema.

Vastavalt oma lepingutele edendab EL liikmesriikide vahel majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Seetõttu ei ole ainuüksi leibkonna saldode täpne kaalumine ELi liikmesuse eeliste ja väljakutsete täielikuks registreerimiseks. Audiitorite kohus plaanib avaldada uue komisjoni ettepaneku seisukoha 2025. aasta teisel poolel.

Lisateavet EL-i netojuhiste ja netosaatide kohta ELis ja sellega seotud finantsraamistiku kohta leiate veebisaidilt https://www.kleinezeitung.at/service/newsticker/neussenpolitik/19803021/eu-delungshof-zielorentorenteteres-euudget bpb href = href = href = href = href = "https://de.statista.com/statistik/studie/38139/umfrage/netozahler-und-nettoemfaeantlaender-in-der-eu/"> statista .