Bundestrojani kriitika: turvalisus või massilised põhiõiguste rikkumise?
Bundestrojani kriitika: turvalisus või massilised põhiõiguste rikkumise?
Österreich - 18. juunil 2025 esitas Austria siseministeerium valitsuse malli Bundestrojanile, kes vaatamata massilisele kriitikale on kogenud vaid väiksemaid muudatusi. Seaduse eelnõus näeb ette riikliku trooja legaliseerimise, mis võib ohustada Austrias nutitelefonide turvalisust. Seda klassifitseeritakse põhiseadusevastaseks ja erinevate organisatsioonide ebaproportsionaalseteks. Vastavalt OTS on kontrollimise puudumine, tehniliste teostatavuse ja massiivsete turvalisuste puudumine.
Ülikoolide kriitika on eriti vägivaldne, juristid: nii sise- kui ka kodanikuühiskonnas, samuti SPöga seotud ÖGB-st, mis oli seaduse eelnõu valimiskampaania ajal tagasi lükanud, kuid kaitsevad nüüd valitsuses. Ka Euroopa minister Susanne Plakolm kommenteeris kriitiliselt, kuid hiljem kustutati tema avaldus parlamendi veebisaidilt. Organisatsioon Epicenter.works kutsub valitsuse parteid üles mitte otsustama seaduse üle, sest vastasel juhul jääb alles tee konstitutsioonikohtusse.Kriitika ja ebakindlus rakendamisel
Erinevad asutused ja ühendused kritiseerisid mustandit teravalt. föderaalne justiitsministeerium väidab, et kahjustatud ja kolmandate osapoolte oht on uurimismeetmete proportsionaalsuse jaoks üliolulised. Lisaks sellele käsitleb Kremsi ülikool tehnilist teostatavust ja hoiatab võõra tarkvara kasutamist kahtlastest allikatest. Nende sõnul oleks parem tugineda Austria arengule.
Erinevad eksperdid ja organisatsioonid, näiteks Austria arvutiühing, teabevabadus foorum ja Chaos Computer Club Viin, on väljendanud muret isiklike õiguste massiliste sekkumiste pärast. Need näitavad, et turvalünkad võivad ohustada mitte ainult inimesi, vaid ka riiklikku IT -turvalisust.
Andmekaitse ja põhiõigused arutelus
Arutelu Bundestrojani üle ei piirdu ainult Austriaga. Globaliseerunud kontekstis on andmekaitse saavutanud rahvusvahelise tähtsuse. Vastavalt das-wissen.de Kogu maailmas on erinevaid õigusraamistikku, mis mõjutavad isikuandmete kaitset. Eelkõige ELis on jõus ranged andmekaitseeeskirjad, näiteks GDPR, mis tagavad isiklike andmete kaudu põhjalikud õigused.
Bundestrojani üle peetavas arutelus saab selgeks, et EL peab andmekaitset inimõiguseks, teistes riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides, on majandushuvid sageli esiplaanil. Globaalse andmekaitse ühtset standardit peetakse vajalikuks, et tulla toime väljakutsetega tehnoloogiliste arengute ja sotsiaalsete nõuete kaudu.
Ebamäärasused ja paljude kriitiliste häälte jaoks on kiireloomuline vajadus läbipaistva ja põhiseadusliku regulatsiooni järele. Järgmised päevad on üliolulised, et näha, kas valitsus võtab Bundestrojanile vastupanu tõsiselt ja võtab arvesse seaduse eelnõus võimalikke muudatusi.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Österreich |
| Quellen | |
Kommentare (0)