Hartum vallutas: riigipea kuulutas pärast pikka kodusõda vabadust

Hartum vallutas: riigipea kuulutas pärast pikka kodusõda vabadust

26. märtsil 2025 teatas Sudaani riigipea Abdel Fattah al-Burhan pealinna Hartumi tagasivallutamisest regulaararmee Sudaani relvajõudude (SAF) poolt. Al-Burhan kuulutas: "Hartum on vabastatud." Kuid teateid linna täielikust kontrollist ei suudetud iseseisvalt kinnitada. Samal ajal tunnistas paramilitaarsete kiirtoetusjõudude (RSF) nõunik presidendilossi, lennujaama ja teiste linnaosade kaotust.

Alates 15. aprillist 2023 kestnud lahingud SAF-i ja RSF-i vahel on toonud kaasa humanitaarkatastroofi. Konflikti tõttu on ümberasustatud kuni 12,9 miljonit inimest. Ekspertide hinnangul on vägivalla, nälja ja haiguste tõttu hukkunute arv 60 000–150 000.

Konflikti praegused arengud

Al-Burhani ja RSF-i komandöri Mohammed Hamdan Daglo (tuntud ka kui Hemeti) vahelisest võimuvõitlusest alguse saanud kodusõda on Sudaani eluolu oluliselt halvendanud. Kui RSF kontrollis suurt osa Hartumis üle kahe aasta, jäi SAF-i mõju teistesse piirkondadesse, eriti Port Sudaanis. RSF-il on endiselt märkimisväärne territoorium Lääne-Sudaanis.

Neid sõjalisi kokkupõrkeid võimendas esmaspäeval Põhja-Darfuris RSF-piirkondadele korraldatud õhurünnak, milles hukkus kümneid tsiviilisikuid. Satelliidipildid kinnitasid ka teateid massilise turu pommitamise kohta sõjaväe poolt.

Humanitaarkriis ja rahvusvahelised reageeringud

Humanitaarolukord on katastroofiline: ÜRO andmetel vajab humanitaarabi ligikaudu 25 miljonit inimest ja 17,7 miljonit on teravas näljaohus. Lisaks on riigist lahkunud ligi 2 miljonit inimest, peamiselt Egiptusesse, Tšaadi ja Lõuna-Sudaani. Rahvusvahelises meedias on konfliktile vähe tähelepanu pööratud.

RSF, mis asutati 2013. aastal režiimisisese võimu reguleerimiseks, on saanud toetust rahvusvahelistelt osalejatelt, sealhulgas Venemaa Wagneri grupilt, samal ajal kui SAF toetab selliseid riike nagu Egiptus, Türgi ja Saudi Araabia.

Konflikti ajalooline kontekst

Praegune konflikt Sudaanis ei ole isoleeritud. See on aastatepikkuse poliitilise ebastabiilsuse ja kodusõdade tulemus riigis, mis oli kuni 1956. aastani Briti koloonia. Sellest ajast peale on kodanikuühiskond nõudnud demokraatlikku ümberkujundamist, kuid sõjalised sekkumised ja võimumängud on sageli sellele liikumisele vastu seista. Diktaator Omar al-Bashiri kukutamine 2019. aastal tõi kaasa lühiajalise optimismi, kuid püsiva konflikti erinevate võimuklannide vahel.

Riigi minevik, eelkõige seoses 2003. aasta Darfuri konfliktiga, on veelgi süvendanud ühiskonna haavu ja seab Sudaani tuleviku kahtluse alla. Rahvusvahelise üldsuse toetus ja jätkusuutlikud lahendused on vajalikud humanitaarkriisi lõpetamiseks ja rahu kehtestamiseks riigis.

Täpsemat üksikasjalikku teavet leiate aruannetest alates vienna.at, Vikipeedia ja bpb.de leida.