EL kehtestas Venemaa varilaevastiku vastu karmi 17. sanktsioonipaketi!

EL kehtestas Venemaa varilaevastiku vastu karmi 17. sanktsioonipaketi!

Euroopa Liit võttis uue põhjaliku Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi vastu 20. mail 2025. See 17. sanktsioonipakett on suunatud konkreetselt nn varilaevastikule, mis koosneb ligi 200 naftakaubanduses tegutsevast laevast. Eesmärk on peatada nende laevade tegevus ja tagada, et selle laevastiku operaatorid ei saaks enam Euroopa teenustest kasu. Nagu vol.at teatab, on sihtmärgiks ka ettevõtted, kes toetavad sõda või hoiavad kõrvale kehtivatest sanktsioonidest.

EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas teatas, et ette valmistatakse täiendavaid sanktsioone. Need meetmed on osa ELi koordineeritud vastusest, mis muutub aina karmimaks, mida kauem Venemaa sõda peab. "Mida kauem Venemaa sõda peab, seda karmim on meie reaktsioon," ütles Kallas. Sellega seoses kavatsevad EL-i välisministrid arutada mitte ainult Ukraina, vaid ka olukorda Gazas ja Süürias. Austria toetab neid meetmeid, mida esindavad ministrid Beate Meinl-Reisinger ja Klaudia Tanner.

Majanduslik mõju ja edasised meetmed

Uus sanktsioonipakett hõlmab ka umbes 30 majandustegevuses osalejat, keda mõjutavad uued ekspordipiirangud. Kümnetel inimestel ja ettevõtetel ei ole nüüd enam võimalust ELis äri ajada ja nad seisavad silmitsi varade külmutamisega. Samal ajal teatas Briti valitsus ka uutest sanktsioonidest, mis on suunatud konkreetselt Venemaa relvasüsteemide tarneahelatele. ELi kavandatavad meetmed hõlmavad ka Venemaa nafta hinnalae vähendamist ja täiendavaid sanktsioone Venemaa finantssektori vastu, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud veebisaidil tagesschau.de.

EL-i kaitseministrid, sealhulgas Saksamaa minister Boris Pistorius, rääkisid Euroopa taasrelvastamisest ja sõjalisest toetusest Ukrainale. Pistorius väljendas Venemaa kavatsuste suhtes skeptilisust ja rõhutas, et kõige tõhusama sanktsioonivahendina nähakse energiamüügi rahavoogude äralõikamist. Kaitseminister Tanner toetas algatusi, kuid andis mõista, et meetmete tulemuslikkust tuleb veel näha.

Globaalsed perspektiivid ja humanitaaraspektid

Majandussanktsioonidel on ka globaalne mõju, eriti toiduainetega varustatuse osas. Venemaa rünnak Ukrainale on seda tarnet juba ohustanud. Kui EL ei ole Venemaa vastu otseseid põllumajandussanktsioone kehtestanud, siis majandussanktsioonid mõjutavad kaubandustingimusi. Abimeetmed peaksid silmas pidama ka humanitaaraspekte, et vältida tahtmatuid tarneprobleeme, nagu selgitab Teaduse ja Poliitika Sihtasutus praeguses analüüsis swp-berlin.org. Rahvusvahelise üldsuse reaktsioonid näitavad, et koordineeritud reageerimine Venemaale on praeguse kriisi jaoks hädavajalik.

Läbirääkimistel võimaliku relvarahu üle Venemaa ja Ukraina vahel näib, et diplomaatilised meetmed on seni vähe edenenud. USA president Trump teatas, et relvarahuläbirääkimised peaksid algama "kohe", kuid olukord on endiselt pingeline ja tulevik ebakindel.

Üldiselt näitavad praegused arengud, et EL ja tema partnerid on otsustanud veelgi intensiivistada Venemaa-vastaseid majanduslikke ja sõjalisi meetmeid, jätmata samas silmist humanitaarprobleeme.