Mannheim jätab odava gaasiga hüvasti: mõjutatud on 56 000 majapidamist!

Mannheim jätab odava gaasiga hüvasti: mõjutatud on 56 000 majapidamist!

Saksamaal käib praegu tuline debatt nn soojusplaneerimise seaduse üle. Seadus, milles on tõesti kõik olemas! Mis on selle taga? See on lihtne: kehtestatakse kohustuslik soojusplaneerimine kõigis riigi omavalitsustes. Miks see oluline on? On selge, et see ei tähenda midagi vähemat kui meie gaasitaristu järkjärgulist lammutamist! Neckari-äärses linnas Mannheimis võidakse peagi gaasivõrgust välja visata üle 50 000 tarbija, kuna Frank Bothmann Achgut.com teatatud.

2024. aasta 1. jaanuarist kehtiv “Soojaplaneerimise seadus” ei tee asju poole võrra. See õigustab gaasijaotusvõrkude ümberkujundamist ja annab õigusliku raamistiku küttevõrkude dekarboniseerimiseks. Kuid ole ettevaatlik: kodanike osalus? Mitte ühtegi, nagu Bothmann kritiseerib! Maksumaksjate rahastatud, kuid ilma sõnaõiguseta – see on paljude mõjutatud inimeste tunne.

Energiavarustuse ümberkorraldamine – aga mis hinnaga?

500 miljoni euro suurune rahastus tahetakse meelitada omavalitsusi seda keerulist soojaplaneerimise ülesannet enda kanda võtma. Linnade inimressursipuuduse kompenseerimiseks kerkib nagu seeni konsultatsioonifirmasid – neid rahastatakse hästi sellest ootamatust. Aga kuidas on lood kodanike õigustega? Seaduses pole selle kohta selget väidet. On ilmne, et energiatarnijatel, kuid mitte neil, keda see puudutab, on lubatud planeerimises aktiivselt osaleda.

Avalik huvi jääb suures osas kõrvale. Eelistatud roll on seevastu nn soojatootjatel ja varustusvõrkude operaatoritel. Taastuvenergia kasutuselevõtt on seadusega ette nähtud. Alates 2030. aastast peab iga küttevõrk saama vähemalt 30 protsenti oma energiast sellistest allikatest nagu tuul või päike ning aastast 2040 isegi muljetavaldavad 80 protsenti.

Mannheim fookuses – vastupanu on kujunemas!

Häirekellad helisevad Mannheimis kõvasti. Ligikaudu 24 400 majapidamist ähvardab odava gaasivarustuse lõpetamine. Kodanike teavitamise üritust korraldati vaid kaks, kuid vastukaja oli pigem näiline kui reaalne. Botmanni sõnul oli protsess suuresti ühekülgne. Suurem osa tagasisidest piirdus kaugküttega liitumise sooviga.

Sarnast kriitikat avaldavad ka paljud teised omavalitsused: seadust peetakse ülemääraseks, bürokraatlikuks monstrumiks, mida jõustatakse kohalikke olusid arvestamata. Aga miks see tegelikult nii oluline on? See ei puuduta midagi vähemat kui meie energiavarustuse tulevikku. Õiguslikud diktaadid ülalt kujutavad endast riske, mida ei tohiks lihtsalt eirata.

Õiguslikult siduv WPG püüab seada tehnokraatia inimeste vajadustest ette. Kodanikud ja nende vajadused jäävad tagaplaanile. Just seetõttu on oluline, et omavalitsused ja kodanikud seisaksid püsti ja ütleksid valjult “ei”! Vaid tugeva ja ühtse häälega saab võimumängule vastu panna, nagu soovitab Frank Bothmann. Ja just seda on praegu vaja!

Mannheimi näide näitab selgelt, kui ebamugav võib olla, kui kodanikke ei integreerita otsustesse. Kodanike osalus peab toimuma enne rakendamist ja selle ajal – eesmärgiks tõeline kodanikuhääl. Siin on vaja enamat kui lihtsalt vastupanu: on aeg mõistuse mässuks!

Teistes linnades võivad asjad teisiti olla. Üks on aga selge: rahulolematus kasvab ja nõudmised elanikkonna demokraatliku integratsiooni järele kasvavad Achgut.com teatab X-st. Arutage, mõelge ja ennekõike osalege oma linna tulevikus. Sest väljakutsed puudutavad meid kõiki!