Droonialbum Taanis: Aalborgsi lennujaam Alert!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Taani teatas droonisignalisatsioonidest Aalborgi lennujaama kohal, mille käivitavad hübriidrünnakud. Turvameetmeid tugevdatakse.

Dänemark meldet Drohnenalarme über dem Flughafen Aalborg, ausgelöst durch hybride Angriffe. Sicherheitsmaßnahmen werden verstärkt.
Taani teatas droonisignalisatsioonidest Aalborgi lennujaama kohal, mille käivitavad hübriidrünnakud. Turvameetmeid tugevdatakse.

Droonialbum Taanis: Aalborgsi lennujaam Alert!

Taanis põhjustasid droonijuhtumid hiljuti häiretahe, eriti Aalborgi lennujaamas. Lennujaama õhuruum suleti neljapäeva õhtul droonide nägemise tõttu ja taasavati alles reede hommikul. Politsei kinnitused droonide vaatluste kohta on endiselt pooleli, kuid Taani valitsus tunneb põhjustatud hübriidrünnakuid, mis tulenevad juhtumitest viimastel päevadel. Peaminister Mette Frederiksen kirjeldas juhtumeid kui "kõige raskemat rünnakut Taani kriitilisele infrastruktuurile" ja hoiatas droonilendude võimaliku suurenemise eest. Nagu Frederiksen märkis, on riigist saanud ka küber- ja hübriidrünnakute sihtmärk.

Kaitseminister Troels Lund Poulsen eeldab, et droonilendude taga on "professionaalne näitleja", kuid rõhutab, et Taanile otsest sõjalist ohtu pole kindlaks tehtud. Justiitsminister Peter Hummelmaard väljendas ka, et ülemine peaks olema hirmu levitamiseks. Mõjutatud oli mitmesuguseid Taani lennujaamu, sealhulgas Alyborg, Esbjerg, Skrydstrup ja Sønderborg, mis rõhutab süstemaatilist ohtu, millega riik silmitsi seisab. Taani valitsus plaanib nüüd osta uusi tehnikaid droonide äratundmiseks ja neutraliseerimiseks ning töötab seaduse kallal, mis peaks võimaldama kriitilise infrastruktuuri operaatoritel droonide tulistada.

Rahvusvahelised reaktsioonid ja tugi

Prantsusmaa pakkus Taani tuge, samal ajal kui president Emmanuel Macron väljendas oma solidaarsust ja andis märku valmisolekust toetada julgeoleku hindamist. Lisaks teatasid Taani julgeolekuasutused koos politseiga juhtumite põhjalikust uurimisest, et teha kindlaks, kes nende juhtumite eest vastutab. Seda tüüpi juhtumid meenutavad hübriidsõjajuhte, nagu on täheldatud teistes Euroopa riikides. Taani salateenistuse juht Lars Ahrenkiel tõi välja, et on olemas "suurenenud vene sabotaaži oht" ja et hiljutised juhtumid on seotud õhuruumi vigastuste lainega Poolas, Eestis ja Rumeenias.

Venemaa oli nende väidetega vastuolus ja kirjeldas väiteid kui "absurdset spekulatsiooni" ja rääkis "lavastatud provokatsioonist". Selles kontekstis on NATO hinnanud juhtumeid Moskva sihtotstarbeliste provokatsioonidena ja on kaalutlusi, kas NATO lepingu artikkel 4 tuleks aktiveerida, mis annab nõu ohtude kohta. Seetõttu soovitatakse Taanil hästi välja töötada droonikaitse selged juhised, et end paremini kaitsta hübriidsete ohtude eest.

Õigusraamistik ja tehnilised meetmed

Kaitse droonide juriidilised põhitõed on keerulised ja varieeruvad sõltuvalt kontekstist. Saksamaal vastutab riigipolitsei droonikaitse eest väljaspool lennujaamu, samal ajal kui föderaalpolitsei vastutab lennuvälja saidi eest. Samuti kavatseb Taani muuta seadusi, et võimaldada kriitiliste infrastruktuuride operaatoritel droonide tulistada. Samuti tuleb kaaluda tehnilisi kaitsemeetmeid, näiteks häirete kasutamist, kuid nad peavad olema ka proportsionaalsed.

Eelseisvate droonirünnakute eelseisv oht teeb selgeks, et nii Taanis kui ka teistes Euroopa riikides on vaja kontrollida ja kohandada droonikaitse õigusraamistikku. Taanis toimuvad sündmused on suurenenud Venemaa droonide vaatluste kontekstis, mis on alates Ukraina sõjast alates suurenenud ning millele on suunatud sõjaväe transpordi marsruudid ja NATO baas.