Vaidlus süürlaste üle: kas Süüria liigitatakse varsti turvaliseks päritoluriigiks?

Vaidlus süürlaste üle: kas Süüria liigitatakse varsti turvaliseks päritoluriigiks?

Saksamaal keerleb arutelu Süüria pagulaste staatuse üle uute dramaatiliste näitajate valguses. Arutelu on tuline, sest pärast Assadi režiimi langemist otsisid paljud süürlased jätkuvalt Saksamaalt kaitset. Föderaalses migratsiooni- ja pagulasametis (BAMF) on ootel kokku 47 000 asüülitaotlust, teatab Berliini ajaleht. Äärmiselt plahvatusohtlik küsimus on see, kas Süüria võib peagi liigitada turvaliseks päritoluriigiks.

Vaadates statistikat, selgub midagi hämmastavat: 2024. aasta jaanuarist novembrini esitasid Süüria kodanikud ligikaudu 72 000 esialgset varjupaigataotlust. Suurem osa Süüria elanikkonnast Saksamaal, kokku umbes 1,3 miljonit inimest, on noored – keskmiselt 26-aastased ja valdavalt mehed. Enamik neist tuli aastatel 2014–2016. Vaatamata üsna suurele Süüria immigrantide osakaalule, nimelt 214 000 Saksa passiga, nõuab praegune olukord integratsiooni ja tööotsingute vallas suuri tegusid.

Tööturu väljakutsed Süüria pagulastele

Kuigi 863 000 süürlast on tööealised 15–64, on töö leidnud vaid 42 protsenti. See tähendab, et umbes 435 000 süürlast on töötud. Mõned on endiselt koolitusel või neil on tervisepiirangud, teistel aga pole tööluba. Hariduse osas on tehtud edusamme: umbes 190 000 süürlasel on kutsekvalifikatsioon, sealhulgas 106 000 süürlasel akadeemiline tiitel. Aga 59 protsenti pole veel sellist kvalifikatsiooni saavutanud, mis teeb integratsiooni keerulisemaks.

Küsimus Süüria põgenike tuleviku kohta on jätkuvalt põnev. Vaatamata tööturul valitsevatele takistustele koguvad paljud süürlased punkte oma nooruse ja valmisolekuga end koolitada. Föderaalvalitsus seisab silmitsi väljakutsetega, töötades strateegiliselt, et tagada nende inimeste integreerimine Saksamaa ühiskonda pikemas perspektiivis.

Plahvatuslikud poliitilised arutelud

Tuline poliitiline debatt jätkub: arvestades võimalust klassifitseerida Süüria turvaliseks päritoluriigiks, arutatakse eelkõige mõju kaitsestaatusele. Kui julgeolekuriskid Süürias enam probleemiks ei ole, ei saaks kaitse põhjus paljude jaoks enam kehtida, mis suurendaks väljasaatmise võimalust. Jens Spahn CDU-st pooldab tagasipöördumisvõimaluste loomist ja isegi rahaliste stiimulite pakkumist, mis on üldiselt plahvatuslik projekt Saksamaa poliitikas.

Samast punktist algavad arutelud naturalisatsiooni üle. Praeguse õigusolukorra kohaselt võivad isegi täiendava kaitsega süürlased saada Saksamaa kodakondsuse pärast viieaastast seaduslikku riigis elamist, kui nad vastavad integratsioonikriteeriumidele. Aga eks ole näha, kas ja kuidas poliitilised otsused seda regulatsiooni ja Süüria kogukonna elu Saksamaal mõjutavad. Samuti MSN märgib sama põnevaid detaile süürlaste hetkeolukorrast Saksamaal.