Võitlus pensioni nimel: AK hoiatab kuni 70. eluaastani töötamise eest!
Töökoda kritiseerib üleskutset 70-aastaseks pensionieaks ja arutab õiglast pensioni kõigile.

Võitlus pensioni nimel: AK hoiatab kuni 70. eluaastani töötamise eest!
Arutelu pensionisüsteemi üle Austrias saab uut hoogu Tööstusliidu (IV) praegustest nõudmistest. IV president Georg Knill on arutanud pensioniea tõstmist ja kutsub töötajaid üles töötama kuni 70. eluaastani. See teade pälvis aga Töökoja tugeva kriitika osaliseks. Föderaalse Töökoja president Renate Anderl kirjeldab nõudmisi kui "täieliku teadmatuse" väljendust tegelike töötingimuste suhtes.
Töökoda teatab, et praegune pensioniiga on Austrias meestel 65 aastat ja naistel 61,5 aastat. Alates 2024. aastast tõstetakse naiste pensioniiga järk-järgult 2033. aastaks 65 aastani. Sellega seoses on eriti oluline märkida, et umbes 46 000 enam kui kümne töötajaga ettevõtet Austrias annavad kollektiivselt tööd umbes 3,1 miljonile inimesele. Nende töötajate hulgas on umbes 137 000 inimest vanuses 60–64 aastat. Murettekitav on see, et 25 000 keskmisest ja suurest ettevõttest neljandik selles vanuserühmas ei tööta.
Väljakutsed vanematele töötajatele
Survet vanematele töötajatele suurendab tõsiasi, et kaks viiest inimesest läheb töötusest otse pensionile. See puudutab eriti naisi, kellest kolmandik ei lähe töölt pensionile, samas kui naistöötajate puhul on see osakaal veelgi suurem. AK Salzburgi president Peter Eder hoiatab, et paljud inimesed, kes töötavad füüsiliselt rasketel töökohtadel, nagu ehitus ja õendus, ei saa töötada kuni 70. eluaastani.
Arvestades neid väljakutseid, peab Ederi sõnul majanduses leidma viise, kuidas vanemaealisi töötajaid pikemas perspektiivis tööle võtta. Selle arutelu miinuseks on see, et valitsus on juba rakendanud pensionisektoris säästmist, sealhulgas tõstnud 2025. aasta 1. juunist kehtinud ravikindlustusmakset 5,1 protsendilt 6 protsendile.
Pensioni arvestus ja eeskirjad
Austria standardpensioniiga on praegu meestel 65 aastat ja naistel 60 aastat, kuigi naiste pensioniiga tõstetakse järk-järgult kuni aastani 2033. Tavalise vanaduspensioni saamiseks on nõutav vähemalt 180 kuud kindlustust, sealhulgas 84 kuud töötamist. Töötajatel on ka võimalus jätkata töötamist pensionipõlves, ilma et see mõjutaks negatiivselt nende vanaduspensioni. Kui jätkate töötamist pärast tavapensioniikka jõudmist, pakutakse spetsiaalset lisakindlustust, mis suurendab pensioni.
Pärast 1. jaanuari 1955 sündinud inimeste üksikasjalik pensioniarvestus ühendab lõpliku brutopensioni kindlaksmääramiseks kogu sissemaksebaasid konkreetse protsendiga. Lisaks saab pensioni edasilükkamisel tõsta 5,1 protsenti aastas. Määrused sisaldavad ka konkreetseid taotlemise kordi, mille puhul võib olla vajalik hankida vastavatelt asutustelt taotlusvormid.
Põhjalik teave Austria pensionisüsteemi kohta on saadaval erinevates aruannetes ja uuringutes, mis analüüsivad uute pensionisaajate valdkondi, kindlustuskarjääre ja erinevaid pensioniliike. Aruanne „Pensionisüsteem Austrias – 2025. aasta ülevaade” annab põhjaliku ülevaate kohustuslikust pensionikindlustusest Austrias, samas kui edasised uuringud annavad ülevaate olulistest suundumustest ja arengutest, mis pensionikindlustust eriti mõjutavad.
Käimasolev arutelu pensionisüsteemi üle toob esile, kui oluline on võtta vanemaealiste töötajate ees seisvaid väljakutseid tõsiselt ja kujundada vastavalt sellele õiguslik raamistik. Tulevaste pensionide kohandamise otsuste tegemine sõltub nii majanduslikust olukorrast kui ka töötajate vajadustest.
Austria pensionisüsteemi ja sellega seotud määruste kohta lisateabe saamiseks võite alla laadida aruanded saidilt [arbeiterkammer.at](https://www.arbeiterkammer.at/beratung/arbeitundrecht/pension/pensions Formen/Alterspension.html) ja Vaata sotsiaal ministery.gv.at. Lisateavet praeguste arutelude kohta leiate aadressilt 5min.at.