Kuumalaine tabab: Euroopas on soojeim juuni läbi aegade kolmas!

Kuumalaine tabab: Euroopas on soojeim juuni läbi aegade kolmas!

2025. aasta juunis koges maailm läbi aegade üht soojemat kuud. Copernicuse kliimamuutuste teenistus (C3S) registreeris kuu keskmiseks ERA5 pinnatemperatuuriks 16,46 °C, mis teeb juunist maailmas soojemalt kolmandaks. See temperatuur oli ajavahemikul 1991–2020 juuni keskmisest 0,47 °C kõrgem, 2024. aasta juuni oli kõrgeim rekordiliselt 16,66 °C. Lisaks oli 2025. aasta juuni 1,30 °C soojem kui eelindustriaalne tase aastatel 1850–1900, mis näitab selgelt inimtegevusest tingitud kliimamuutuste mõju globaalsele kliimale.

Seda eripära rõhutab C3Si aruanne, mis avaldab Euroopa Komisjoni nimel igakuiseid kliimabülletääne. Need bülletäänid põhinevad peamiselt ERA5 reanalüüsi andmestikul, mis kogub miljardeid mõõtmisi satelliitidelt, laevadelt, lennukitelt ja ilmajaamadelt. Andmete assimilatsiooniprotsess võimaldab koostada järjepideva ja põhjaliku hinnangu globaalse kliimaseisundi kohta, ilma et peaks muutuvaid tingimusi reaalajas ennustama.

Kuumalainete mõju

Juunikuu oluline sündmus oli kuumalaine, mis mõjutas suurt osa Lääne-Euroopast. Seda kuumalainet võimendas merepinna rekordkõrge temperatuur Vahemere lääneosas, peegeldades laialt levinud kliimamuutusi, mida on viimastel aastatel üha enam dokumenteeritud. Need äärmuslikud ilmastikunähtused on selge näitaja kasvavatest kliimariskidest, mis ohustavad ökosüsteeme ja inimkogukondi kogu maailmas.

Globaalne pinnatemperatuur on alates 1880. aastast tõusnud rohkem kui 1,3 °C võrra, 2024. aastal on see umbes 1,55 °C kõrgem kui tööstusajastu eelsest tasemest. Viimastel aastakümnetel on olnud üle 125 000 aasta kõige soojemad temperatuurid, mis on suurendanud survet valitsustele ja ühiskondadele võtta kiireloomulisi meetmeid kliimamuutuste vastu. See muutub eriti sündmusterohkeks, kui arvestada edasise soojenemise prognoose, mis 21. sajandi lõpuks võib olenevalt heitestsenaariumist kõikuda vahemikus 1,5–5,7 °C.

Kliimakaitsemeetmed ja väljavaated

IPCC aruanne rõhutab, et inimtekkelised kasvuhoonegaaside heitkogused on kliimasüsteemi soojenemise peamine põhjus. Praegune kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris 2024. aastal oli süsinikdioksiidi puhul 421 ppm ja metaani puhul 1930 ppb. Ambitsioonikad kliimameetmed võivad piirata temperatuuri tõusu 2100. aastaks 1,5–2,4 °C-ni, kuid see nõuab viivitamatut ja otsustavat tegutsemist.

Kliimamuutuste leevendamise tehniline ja majanduslik teostatavus on olemas, kuid selleks on vaja muuta energiatootmist, näiteks suurendada päikese- ja tuuleenergia kasutamist, samuti vähendada lihatarbimist ja kaitsta ökosüsteeme. Kliimamuutuste väljakutsetega toimetulemiseks peavad ühiskonnad tegema rahvusvahelist koostööd, et võidelda kliimakriisist tuleneva tohutu ohuga.