Miks on maailm näljavastases võitluses läbi kukkunud

Miks on maailm näljavastases võitluses läbi kukkunud

Doha, Katar – üheksa aastat pärast seda, kui ÜRO kehtestas 17 säästva arengu eesmärki (SDG), mis hõlmavad vaesuse ja nälja kaotamist, seisame silmitsi murettekitava reaalsusega: ainuüksi eelmisel aastal peaaegu 750 miljonit inimest näljahäda all kannatavaid inimesi – see on ligikaudu 152 miljoni võrra suurem kui 2019. aastal. Need murettekitavad arvud rõhutavad ülemaailmsete jõupingutuste kiireloomulisust nälja ja vaesuse vastu võitlemiseks.

Ülemaailmne nälja ja vaesuse vastane liit

Novembris käivitati G20 tippkohtumisel ülemaailmne nälja ja vaesuse vastane liit – algatus, mille eesmärk on kaotada nälg ja vaesus aastaks 2030 – kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega. Alliansi varased kohustused, mida tuntakse ka 2030. aasta sprintidena, hõlmavad 500 miljoni inimese toetamist sularahaülekandeprogrammide kaudu ja toitva koolitoidu pakkumist 150 miljonile lapsele.

Nälja ja vaesuse vastu võitlemise tähtsus

Doha foorumil, iga-aastasel ülemaailmsete poliitikaliidrite kokkutulekul, a kõrge esindaja Brasiilia sotsiaalarengu ja -toetuse minister Wellington Dias nälja ja vaesusega tegelemise kiireloomulisusest ning alliansi staatusest alates selle loomisest.

Q&A koos Wellington Diasiga

CNN: Miks oli vaja luua ülemaailmne nälja ja vaesuse vastane liit?

Wellingtoni slaidid:2015. aastal jõudis maailm ÜRO Peaassambleel üksmeelele säästva arengu eesmärkide osas aastaks 2030. Keskseks elemendiks oli ülemaailmse kogukonna kohustus kaotada vaesus ja saavutada 2030. aastaks null nälg. Oleme läbi kukkunud: vaesus, viletsus ja nälg on kasvanud.

Nendel probleemidel on sügavam mõju, kui me arvame. Rändekriiside ja konfliktide vahelist seost tugevdavad sageli vaesus ja nälg. Nende probleemidega on tihedalt seotud ka ohud demokraatiatele. Rikkamad riigid peavad aitama arengumaid tervikliku tõestatud projektide paketiga. See hõlmab riiklikku kava, mis põhineb teadmistel ja rahalisel toel. Arengumaad peavad ise oma plaanid ette valmistama ja ellu viima, arenenud riigid aga toetama. See algatus võeti vastu Rio de Janeiros (G20 tippkohtumisel) ja nüüd seisame silmitsi rakendamise väljakutsega.

Rakenduse praegune seis

CNN: milline on rakendamise praegune seis?

WD:Teeme koostööd ülemaailmsete blokkide kaudu, nagu Maailmapank Washingtonis ja ÜRO New Yorgis, aga ka selliste institutsioonidega nagu UNDP (ÜRO Arenguprogramm) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon). Praegu on sellesse alliansi osa 86 riiki ja 66 organisatsiooni, millel on filiaalid Euroopas (Rooma FAO peakorteris), Lõuna-Ameerikas (Brasiilia), Aafrikas (Addis Abeba) ja Aasias (Bangkok). Kaalutakse ka Pärsia lahe piirkonda ja Araabia Liigat.

Eesmärk on töötada iga riigi riiklike kavadega, mis on kohandatud nende konkreetsetele vajadustele. Kaaluda võiks selliseid prioriteetseid valdkondi nagu sissetulekute ülekanded, koolitoitumise programmid, kohalik põllumajandus, kutseõpe ja sotsiaalne kaasatus. Riigid, kes suudavad vaesemaid riike aidata, teevad seda nende plaanide kohaselt.

Miks nälga ja vaesust sageli eiratakse

CNN: Miks te arvate, miks ei ole nälja ja vaesusega varem tõhusalt tegeldud?

WD:Nälg ja vaesus on teemad, mida sageli välditakse – eriti need, keda see otseselt puudutab. Paljud riigid, kes võitlevad nälja ja vaesusega, tunnevad end sellest rääkides ebamugavalt. Sellised üritused nagu Doha foorum on selle probleemi lahendamisel eriti väärtuslikud. Vajame avatumat arutelu ja kogemuste jagamist selliste riikide nagu Colombia, Brasiilia ja Mali vahel, mida toetavad ÜRO organisatsioonid, nagu Maailma Toiduprogramm.

Nälg on kõigi rahvaste ja kodanike kohustus. Varem oli nälg tihedalt seotud toidupuudusega. Tänapäeval, 21. sajandil, toodab maailm enam kui piisavalt toitu kõigile. See tähendab, et kui riigid teevad koostööd, võitlevad toiduraiskamise vastu ja astuvad üles ülemaailmse nälja ja vaesuse vastu võitlemise liiduga, saame 2030. aastaks luua parema maailma.