Tähelepanu, suusamatkajad! ÖAV hoiatab varjatud ohtude eest Alpides

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

ÖAV hoiatab suusamatkajaid alpide maastikul esinevate ohtude eest. Statistika näitab kõrget õnnetusjuhtumite arvu ja rõhutab varustuse tähtsust.

ÖAV warnt Skitourengeher vor Gefahren im alpinen Gelände. Statistiken zeigen hohe Unfallzahlen und betonen Wichtigkeit der Ausrüstung.
ÖAV hoiatab suusamatkajaid alpide maastikul esinevate ohtude eest. Statistika näitab kõrget õnnetusjuhtumite arvu ja rõhutab varustuse tähtsust.

Tähelepanu, suusamatkajad! ÖAV hoiatab varjatud ohtude eest Alpides

Austria Alpine Club (ÖAV) hoiatab tungivalt alahinnatud ohtude eest, mis ohustavad suusamatkajaid ja off-piste suusatajaid mägisel maastikul. Austria Alpine Safety Boardi kümneaastasel statistikal põhineva hiljutise analüüsi kohaselt on kolmandik selles piirkonnas hukkunutest tingitud kukkumistest ja avariidest. Kaks kolmandikku surmajuhtumitest on aga põhjustatud laviiniõnnetustest. Asjaolu, et mäesportlased keskenduvad sageli laviiniohule, toob kaasa muid riske, näiteks maastikul kukkumise, tähelepanuta jätmise. Need riskid tõusevad eriti esile viimastel meetritel tippkohtumiseni ja neil võivad olla saatuslikud tagajärjed, kui mägironijad ei ole nõuetekohaselt ette valmistatud. Nagu Alpenverein teatab, võib laviinihoiatuse madal tase tekitada ka vale turvatunde.

Ohtlike olude vastu võitlemiseks soovitavad eksperdid juba varakult kasutada krampe ja krampe ning valmistuda suusareisidel külmaks. Multifunktsionaalne bivaakott ja päästetekk peaksid samuti kuuluma teie isikliku varustuse hulka, et saaksite hädaolukorras õigesti ja õigeaegselt reageerida.

Õnnetuste statistika ja uuringud

Austria Alpi ohutuse hoolekogu poolt läbi viidud iga-aastane õnnetuste uuring annab põhjalikud andmed Austria mägede õnnetuste olukorra kohta. Igal aastal registreeritakse üle 8000 alpiõnnetuse anonüümsesse andmebaasi, mida kasutatakse õnnetuste uurimisel ja ennetustöös. Statistika hõlmab perioodi 1. novembrist kuni järgmise aasta 31. oktoobrini, et kajastada täielikku talvehooaega. Andmebaasi saab hiljem teha kandeid, mis võivad päringuaegades teatud kõrvalekaldeid põhjustada. Registreeritakse kõik Alpide politseiga seotud õnnetused, sealhulgas surmaga lõppenud õnnetused ja need, mille puhul kahtlustatakse kolmanda osapoole hooletust, nagu Alpine Security kirjeldab.

Talvehooajal 2023/24 registreeriti kokku 106 alpisurma ja 5173 vigastust. Võrreldes 10 aasta keskmisega on need numbrid veidi suuremad, kõige levinumad õnnetuste põhjused on kokkupõrked (60%) ning kukkumised ja libisemised (16%). Eriti silmatorkav on see, et umbes 30% õnnetusse sattunud inimestest helistavad hädaabinumbril ilma vigastamata, sageli ummistuste tõttu piirkonnas. Kõige tavalisem õnnetuskoht on Tirooli mäed, kus toimub 45% õnnetustest ja 29% surmajuhtumitest.

Laviinide ohtudest ja ilmastikuoludest

Ka ilm mängib praegusel hooajal otsustavat rolli. ÖKASi president Peter Paal rõhutab, et talve peetakse ilmarekorditest alates soojemaks, mis toob talveturismile uusi väljakutseid. Viimastel aastatel on Alpides juhtunud õnnetuste arv olnud kõikuv ning talvehooajal 2020/21 Covid-19 pandeemia ajal registreeriti langus. Hoolimata eeldatavast ohutusest võib mägisportlaste tegelik oht dramaatiliselt muutuda, mis rõhutab teadliku ja teadliku käitumise tähtsust.

Iga-aastane statistika annab teavet ka ohvrite soolise jaotuse kohta. Eelmisel aastal hukkus alpiõnnetustes 86 meest ja 19 naist, mis illustreerib ebavõrdset jaotumist mõjutatud rühmades. Andmed pakuvad seega väärtuslikku teavet ennetustööks ning rõhutavad vajadust kvalifitseeritud väljaõppe ja varustuse järele mäespordis.