Austria peatab perekonna taasühinemise: mida see põgenike jaoks tähendab?

Austria peatab perekonna taasühinemise: mida see põgenike jaoks tähendab?

Braunschweig, Deutschland - Kolmapäeval otsustas Austria ministrite nõukogu peatada põgenike perekonna taasühinemise. Siseminister Gerhard Karner (ÖVP) registreerib oma kursuse ja õigustab meetme olemasolevate süsteemide ülekoormusega riigis. See määrus jõustub mõne päeva pärast pärast põhikomitee otsust. Karner rõhutab, et perekonna taasühinemise rakendusi saab tuua, kuid neid käsitletakse erandjuhtudel alles lähikuul kuuel. Eelkõige on järgmine -up keeruline noortele, kellel pole kohapeal sobivaid juhendajaid.

Ministrite etapil on kaugelt läbimõeldud tagajärjed, kuna mais registreeriti vaid 70 sisenemist tiitliperekonna treeneri alusel. Paljud neist rakendustest, eriti Süüria põgenikest, puutuvad Damaskuse võimu muutumisega kokku. See tähendab, et paljud pereliikmed peavad pikka aega üksteisest eralduma, mis toob kaasa nii sotsiaalsed kui ka psühholoogilised tagajärjed. Näiteks Saksamaal oma tütre Youliaga elav süürlane Abdulaziz Hesso annab perekonna taasühinemise kavandatud peatamise kaudu oma perekonna ebakindlust.

eraldatutest tingitud psühholoogiline stress

Sugulaste eraldamine pole mitte ainult emotsionaalne koormus, vaid võib tõsiselt mõjutada mõjutatud inimeste vaimset tervist. Uuringud näitavad, et sellised rändepinged nagu sotsiaalne eraldamine ja diskrimineerimine suurendavad vaimuhaiguste riski, eriti olemasolevate traumahäiretega inimestel. Lisaks elamisolukorrale hõlmavad Saksamaa stressifaktorid ka pikki ooteaega varjupaigaprotseduuri ajal, mida sageli seostatakse ärevushäirete ja depressiooniga

.

Kollektiivses majutuskohas elavad pered teatavad oma lastele taandumise puudumisest, mis tugevdab juba keerulist olukorda. Lisaks tähendab sotsiaalse toe ja tervishoiuteenustele juurdepääsu piiratud kättesaadavus paljudele pagulastele täiendavat väljakutset. Diskrimineerimise kogemus, struktuurne rassism ja keele vahendamise puudumine põhjustavad sageli ka valesti diagnoosimist ja haiguste kroonimist.

pagulaspoliitika ELis

Euroopa tasandil arutatakse intensiivselt perekonna taasühinemise teemat. Saksamaal otsustab Bundestag seaduse eelnõu üle, millel võib olla märkimisväärne mõju perekonna taasühinemisele paljude pagulaste jaoks, kellel on piiratud kaitse staatus. Hinnangute kohaselt elas 2024. aasta lõpus umbes 381 000 tütarettevõtte kaitse staatusega inimest, perekonna taasühinemiseks antakse umbes 12 000 viisa. Uus määrus võib viia tuhandete pereliikmeteni üksteisest lahus, mis omakorda suurendab asjaomaste inimeste stressi.

On näha, et kaitsvate väidete ja rändepoliitika kontrolli valimine Saksamaal ja Austrias on tihedalt seotud. Sellised organisatsioonid nagu Caritas ja Diakonie hoiatavad psühholoogilise stressi eest, mida sellised eraldused võivad tuua, eriti lastele. Perekonna taasühinemise arutelu illustreerib pingeid individuaalse humanitaartoetuse ja poliitiliste otsuste vahel, mis on sageli osa edasistest rändepoliitika strateegiatest.