Ajalooline aare Haagi loomaaias: avastati Ungari hussari dokumendid!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Haagi loomaaiast avastati Ungari hussaridiviisi ajaloolisi dokumente sisaldav kirst, mis heitis sõja ajalukku uut valgust.

Im Tierpark Haag wurde eine Truhe mit historischen Dokumenten der ungarischen Husaren-Division entdeckt, die Kriegsgeschichte neu beleuchtet.
Haagi loomaaiast avastati Ungari hussaridiviisi ajaloolisi dokumente sisaldav kirst, mis heitis sõja ajalukku uut valgust.

Ajalooline aare Haagi loomaaias: avastati Ungari hussari dokumendid!

Alam-Austria Haagi loomaaias tehti sensatsiooniline avastus, millel on suur ajalooline tähtsus. Aastakümneid hirveaediku põrandas peidus olnud salapärane kirst avastati metallidetektori abil. See kast sisaldab Ungari kuningliku 1. Honvéd husaaride diviisi dokumente, mis asus 1945. aasta mais Salabergi lossis umbes 10 000 mehega. Leid võib avada uue peatüki Ungari-Ameerika sõjaajaloos, nagu teatab krone.at.

Kaasatud materjalide hulgas on päevikud, korraldused, kaardid ja olukorraraportid, mis dokumenteerivad husaaride diviisi viimaseid nädalaid. Ajaloolane István Szebenyi ja tema meeskond otsisid neid dokumente spetsiaalselt. Otsustava vihje laeka asukohale andis 1948. aasta kiri. Sealt teatati, et dokumendid on maetud Ennsi idakaldal asuva lossi parki – just nimelt Salabergi lossi.

Hussaridiviisi ajalooline tähtsus

Hussaridivisjon võitles II maailmasõja ajal idarindel bolševismi vastu ja kartis väga nõukogude võimu. Legend räägib, et sõprus Ungari kolonel Malanotti ja USA kindral George S. Pattoni vahel päästis husaarid nõukogude võimudele väljaandmisest. Esialgsete hinnangute kohaselt viitavad leiud tegelikult Malanotti ja Pattoni kontaktidele. Mais 1945 õnnestus umbes 1200 hobusega diviisil Ennsi elektrijaama kaudu põgeneda ja USA relvajõududele alla anda, nagu kurier.at aruanded.

Paljud husaarid said hiljem aga saatuslikuks jääda venelaste kätte vangi ja küüditatud. Leidu hoitakse esialgu Haagi raekoja seifis. Kõik dokumendid plaanib vald jätta riigiarhiivi, mis rõhutab veelgi leiu tähtsust. Szebenyi näeb neid ilmutusi uue peatükina Ungari-Ameerika sõja ja mälestuste ajaloos.

Linnapea Lukas Michlmayr (ÖVP) väljendas rõõmu selle tähelepanuväärse leiu üle, mis mitte ainult ei rikasta kohalikku ajalugu, vaid võib heita uut valgust ka rahvusvahelistele ajaloosuhetele. See võib paljastada rügementide dramaatilist ajalugu, mis leidis aset sõja ja poliitiliste murrangute ajal. Lisateavet ja teavet leiate aadressilt noe.orf.at.