Kliimatoon tühistati: kuhu läheb suur raha nüüd?

Kliimatoon tühistati: kuhu läheb suur raha nüüd?

Österreich - 8. juunil 2025 esitas Austria keskkonnaminister Norbert Tetttschnig olulisi muutusi kliimapiirkonnas. Uue kliimaseaduse ja sotsiaalse plaani osana otsustati kliimamoosi peatada alates 2025. aastast. Selle otsustasid valitsusparteid FPö ja ÖVP ning see järgneb kliimamuutuse viimasele maksele 2024. aastal, mis oli umbes 290 eurot inimese kohta. Kliimamuutuse kustutamine eeldab keskkonna- ja kliimaeelarves kokkuhoidu umbes 1,8 miljardit eurot.

Kliimaboonus oli minevikus kodanikele rahalise leevendusena ja hüvitisena lisakulude eest, mis on põhjustatud CO₂ -hindadest. Selle hinna eest maksavad ettevõtted, kes toodavad või impordivad kütusi. 2025. aasta märtsi lõpuks saavad Austria inimesed taotleda kliimaboonust, mis on aastas välja makstud alates 2022. aastast ja mis on piirkondlikult jagunenud - sõltuvalt elukohast ja linnastumisastmest. Nüüd tuleb välja töötada riiklik kliima sotsiaalne plaan, et tagada kaaspreemia sotsiaalne polsterdus pärast seda, kui kliimamuutus on

fondide ümberjaotamine

Kliimamuutuse kustutamisega säästetud vahendid tuleb investeerida teistesse kliimaprojektidesse. Eriti tähelepanuväärne on küttevahetuse raha suurenemine osana nafta ja gaasi väljatõus, mis suureneb 2025. aastal umbes 1,23 miljardi euroni. Eelmise aastaga võrreldes tähendab see 172 miljonit eurot. Madala sissetulekuga leibkondade rahastamine aitab teil üle minna kliima -sõbralikule küttele.

Samal ajal on keskendutud edasisele keskkonna rahastamisele ja ringmajanduse projektidele. Hoolimata keskkonnaeelarve langusest mõne energiaülesande ümberpaigutamise kaudu muule eelarvepeatükile, rõhutab sarnast mõju vähem vahenditega.

Co₂ auhind ja sotsiaalsed aspektid

CO₂ auhind on kliimapoliitika keskne element ja hinnangute arv suureneb. Uue heitkoguste kaubanduse (EL ETS 2) kasutuselevõtt on kavandatud 2027. aastaks, mis rõhutab sotsiaalselt vastuvõetava kliimapoliitika kiireloomulisust. CO₂-auhinna tulevase tulu on ette nähtud voolamiseks kliimapreemiasse, et leevendada sotsiaalseid raskusi ja luua samal ajal stiimuleid üle minna mitte-fossiilsete energiate juurde. Need meetmed ei peaks mitte ainult toetama haavatavaid leibkondi, vaid tugevdama ka kaaspreemia sotsiaalset aktsepteerimist.

Muutunud Euroopa heitkoguste kaubanduse direktiivi (EHRL) jõustumisega loodetakse, et CO₂ hinnad tõusevad 2026. aastaks kuni 130 euroni. Föderaalvalitsusel on seetõttu väljakutse edastada uue heitkoguste kaubanduse mõju läbipaistvalt ja võtta leibkondade toetamiseks küsitlemismeetmeid.

Üldiselt näitavad need arengud, et Austria seisab silmitsi uute väljakutsetega kliima- ja sotsiaalvaldkonnas, samal ajal kui kliimakaitse on endiselt keskne poliitiline prioriteet. Valitsus kohustub jätkata kliimasõbraliku käitumise edendamist nutika ümberjaotamise ja programmide kaudu isegi ilma kliimaboonuseta ja säilitada sotsiaalne õiglus.