ELi julgeolekupoliitika: kiireloomuline üleskutse rohkem iseseisvust!

ELi julgeolekupoliitika: kiireloomuline üleskutse rohkem iseseisvust!

Haus der EU, Wien, Österreich - 17. juunil 2025 toimus Viinis ELi majas sündmus "Euroopa julgeoleku- ja kaitse uus ajastu". Selle Euroopa liikumise Austria (EBö) korraldatud konverentsil ja Austrias Euroopa Komisjoni esindatuse eesmärk oli ELi ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika ümber kujundada geopoliitilisi muutusi, eriti Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõda. EBö peasekretär Elisabeth Dittrich ja ELi komisjoni esindaja Patrick Lobis avasid ürituse sissejuhatavate sõnadega.

Poola parlamendi kaitsekomitee esimees Andrzej Grzzyb rääkis oma peaesinejana kiireloomulistest väljakutsetest, millega Euroopa silmitsi seisab. Patrick Lobis rõhutas ebakindlatel aegadel ühendatud Euroopa vajadust ja esitas plaani "valmisolek 2030". See näeb ette kõrgemad kaitsekulutused ja ühised investeeringud kaitsevõimalustesse. EBö asepresident Sabine Radl rõhutas vajadust laiendada ELi sõjalisi oskusi, et kaitsta ELi väärtusi ja huve.

strateegiline autonoomia ja kaitsevõime

Lukas Mandl rõhutas, et sõjaväelaste kaitsejõudude loomine oli vajalik ja et on oluline investeerida Austria armeesse. Kindralleitnant Christian Ségur-Cabanac kutsus üles uue vaatenurga armeele ja kaitsetööstusele. Keskendutakse töötava logistika ja personali planeerimisele, mis on Euroopa strateegilise autonoomia jaoks hädavajalikud.

Euroopa kaitsefondi (EVF) mainiti Euroopa kaitsetööstuse edendamiseks edasise arutelu käigus ning arutati ettepanekuid pilootprojektide jaoks, näiteks ühise Euroopa õhukaitse jaoks. Komisjonid nõustusid, et hädavajalik on avatud arutelu Austria rolli üle Euroopa julgeolekuarhitektuuris. See teema vastab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (GSVP) arengule, mis on olnud ELi välis- ja julgeolekupoliitika keskne komponent alates Lissaboni lepingust 2009. aastal ning on kiiresti arenenud alates Ukraina sõja algusest. Europarl.europa.eu raporti kohaselt on GSVP teinud alates 2003. aastast üle 40 operatsiooni ja missiooni, mis illustreerib ELi üha suuremat olulisust julgeolekupoliitika küsimustes.

geopoliitilised tingimused ja Euroopa koostöö

Lisaks GSVP -le ja nendega seotud algatustele seisab EL silmitsi väljakutsega määratleda oma roll "ebahariliku suurriigina". Ehkki nad ei konkureeri selliste klassikaliste volitustega nagu USA või Hiina sõjaliste ressurssidega, näitab ELi mõju rahvusvahelistele standarditele, mida Anu Bradford nimetab Brüsseli efektiks, Euroopa siseturu majanduslikku tugevust ja ülemaailmset olulisust. Juurdepääsu sellele turule peetakse paljude riikide jaoks atraktiivseks ja tugevdab ELi positsiooni globaalses poliitilises staadiumis.

Praegused geopoliitilised pinged illustreerivad vajadust luua uusi instrumente ja protseduure ELi välis- ja julgeolekupoliitika jaoks. Euroopa tuleviku konverentsi osana arutati uusi vaatenurki, mis toetavad enamikku elanikkonnast Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamiseks. ELi riikide reaktsioonid on nendele väljakutsetele sobivaks reageerimiseks üliolulised.

Üritus tegi täna selgeks, et Euroopa julgeolekuarhitektuuri strateegilise ümberpaigutamise vajadus muutub üha pakilisemaks. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega laiendada strateegilist autonoomiat ja tugevdada koostööd NATO -ga. Ukraina sõja taustal on EL -i jaoks ülioluline reformida oma kaitse- ja julgeolekupoliitikat ning vastata koos mitmesugustele väljakutsetele.

Lisateavet Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljakutsete ja arengute kohta leiate aadressilt europarl.europa.eu ja Europaimädchung.de .