Kiireloomulised läbirääkimised Genfis: Iraan tuumaprogrammi surve all!

Kiireloomulised läbirääkimised Genfis: Iraan tuumaprogrammi surve all!

Genf, Schweiz - 19. juunil 2025 toimusid Genfis otsustavad läbirääkimised Iraani tuumaprogrammi üle. Kohal olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia välisministrid ning ELi välismaine esindaja Kaja Kallas. Nende vestluste eesmärk oli viia Iraani oma vastuolulistest tuumaprojektidest eemaldumiseks ja piirkonnas üldise de -eskalatsiooni edendamiseks. Iraani välisminister Abbas Araqchi võttis osa ka läbirääkimistest, mis toimusid Teheranile suureneva rahvusvahelise surve suurendamise kontekstis.

Saksamaa välisminister Johann Wadephul (CDU) rääkis varem telefonikõnes oma kolleegi Jean-Noël Barrotiga Prantsusmaalt ja David Lammyst Suurbritanniast ja Kaja Kallasest. See kohtumine oli osa terviklikust strateegiast, mille eesmärk on koordineerida Ameerika Ühendriikidega Iraani tuumaprogrammiga tegelemisel. Lammy kavandas kohtumist USA riigisekretäri Marco Rubioga Washingtonis, et täpsustada positsioone ja esineda ühtlaselt Iraanile.

rahvusvaheline kiireloomulisus

Iraani tuumaprogrammi olukord on endiselt murettekitav. Iraan on drastiliselt laiendanud oma tuumategevust alates USA tuumakokkuleppelt 2018. aasta lahkumisest ja seda on nüüd peetud tuumakünnise olekuks. Iraani uraan on teatanud kuni 60 %-ni, mis kujutab endast ühist põhjaliku tegevuskava (JCPOA) märkimisväärset rikkumist. Need arengud muudavad poliitilise kokkuleppe pakilisemaks kui kunagi varem, alates ÜRO resolutsioonist, mis muudab 2015. aasta lepingu sidumise, aegub oktoobris 2025.

Praeguse staatuse osas oli Iraanil 2025. aasta veebruaris 7 464 kg rikastatud uraani-see on peaaegu 25 korda suurem kui JCPOA-s. Eksperdid hoiatavad, et Iraan võiks toota materjali 5–6 aatomipommi jaoks vaid kahe nädala jooksul, kui see võtab vajalikke samme. Samal ajal leiti, et Iraan on kokkuleppe kokkuleppe ja kontrollimehhanismidega märkimisväärselt piiranud.

geopoliitilised pinged ja võimalused

Iraani tuumaprogrammi geopoliitilised pinged viivad ka sõjaliste meetmete aruteludeni. Iisrael on juba võtnud meetmeid Iraani aatomiinfrastruktuuri vastu ja on kaalutud, kas ka Iraani vastu suunatud sõjalised rünnakud võivad olla ka võimalus. Iraan võiks aga motiveerida sellist sammu tuumarelvade lukustuslepingust välja astuma ja tuumaenergia arengu edasiseks edendamiseks.

Sellegipoolest on EL endiselt otsustanud takistada Iraani tuumarelvade arendamist. Nn Snapbacki mehhanism, mis võimaldaks E3-l sanktsioone uuesti jõudu panna, võiks aktiveerida 2025. aasta augustiks. Kui see juhtus, on Teheran juba teatanud, et ta võib kaaluda tuumarelva blokeerimise lepingu jätmist.

Lõpuks rõhutab EL, et see ei puuduta mitte ainult tuumaprogrammi, vaid ka inimõiguste rikkumisi Iraanis. Erinevused Euroopa ja Iraani vahel, isegi võimalike uute tuumalepingute kohaselt, võivad eksisteerida.

Lisateave selle tulemuseks oleva geopoliitika kohta pakub artikleid vienna.at Spiegel ja "https://www.swp-berlin.org/10.18449/2025a22/"> swp .