Punane hoiatus: Austria võlg kasvab plahvatuslikult 91%ni 2029. aastaks!

Punane hoiatus: Austria võlg kasvab plahvatuslikult 91%ni 2029. aastaks!

Vaatamata väljakuulutatud kokkuhoiumeetmetele seisab Austria silmitsi olulise rahalise dilemmaga. Kuidas oe24 Aruannete kohaselt on võlgade valvurid praeguste konsolideerimismeetmete tõhususe suhtes skeptilised. Eelarvenõukogu prognoosib, et vastuvõetava puudujäägi saavutamiseks on 2029. aastaks vaja täiendavalt kokku hoida 2,2 miljardit eurot.

Praegune finantsolukord näitab murettekitavat arengut: tõenäoliselt ei lange puudujääk 2029. aastaks alla 4% SKTst. 2024. aastal oodatakse puudujäägiks 4,7% SKTst, samas kui 2023. aastal on puudujääk 4,3%. Isegi edusammud, mida riigikassa sihib 2026. aastaks, kavandatud langusega 4,2%ni SKTst, näib olevat ambivalentne. Ajakirjandus rõhutab, et Maastrichti ülemmäär 3% SKTst on selgelt ületatud. Samuti rõhutab eelarvenõukogu, et rahandusministeeriumi prognoosid on tema enda hinnangutest optimistlikumad.

Vajalikud struktuurireformid

Eelarvenõukogu nõuab tungivalt struktuurireformide läbiviimist, et tulla toime suure eelarvepuudujäägi ja kasvava võlasuhtega. Võlakasvu tsükkel on murettekitav: võla suhe peaks tõusma tänavuselt 84,6%-lt SKTst 91,1%-ni aastaks 2029. See areng on vastuolus valitsuse prognoosidega, mille eesmärk on saavutada kümnendi lõpuks puudujääk alla Maastrichti 3% piiri.

Püsivalt suure puudujäägi põhjuseks on viimaste aastate kulutuste kasv, eelkõige inflatsiooniga seotud palgatõusud avalikus sektoris ja sotsiaaltoetuste indekseerimine. Kui eelarve konsolideerimismeetmeid ei võeta, võib puudujääk 2026. aastaks tõusta 5,4 protsendini SKTst. Rahandusministeerium teatab, et 2023. aasta kogukulutused on 248,8 miljardit eurot, mis tähendab 5% kasvu SKTst.

Väljavaade ja väljakutsed

Majanduslikud tingimused süvendavad finantsraskusi veelgi. WIFO andmetel prognoositakse 2024. aastaks minimaalset majanduskasvu kõigest 0,2%, samas kui inflatsioonimäär langeb 2023. aasta 11,2%-lt 3,8%-le 2024. aastal. Lähiaastateks on prognoositav kasvu stagnatsioon ja püsivalt suured puudujäägid, mis piirab valitsuse tegevusvõimalusi.

Võlasuhte jätkusuutlikuks vähendamiseks peetakse vajalikuks eelarvepuudujääki ligikaudu 2% SKTst. Edasine üle 4% defitsiit võib tekitada Austriale probleeme mitte ainult riigieelarves, vaid ka Euroopa tasandil. EL-i Komisjon kavandab juba ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mille ametlikku soovitust oodatakse 20. juunil.