Suche
Mein Konto
Viin sündmustepalavikus: uus areen aastaks 2030 – võimalus või risk?
18. novembril 2025 arutas Viini linnavolikogu uut üritusteareeni Viinis, mis peaks avama 2030. aastal, ning rõhutas nõudeid suuremahulistele projektidele.
Viin sündmustepalavikus: uus areen aastaks 2030 – võimalus või risk?
18. novembril 2025 otsustas Viini linnavolikogu eelseisva uue üritusteareeni ehituse, millest plaanitakse saada üks Euroopa parimaid multifunktsionaalseid areeneid. GR Markus Ornig (NEOS) võrdles areeni "rahalehmaga" ja rõhutas selle projekti vajalikkust linna jaoks. Isegi kui Ornig hindas ürituse areeni ja kavandatava kaugbussiterminali debati aktuaalsust madalaks, mõistis ta siiski mõlema projekti olulisust.
Uus üritusteareen, mis mahutab kuni 20 000 külastajat, plaanitakse avada 2030. aastal. See on mõeldud olema mitmekülgne kontsertide, etenduste, spordiürituste, messide ja e-spordiürituste toimumispaik, kuna Wien Holding teatab. Lisaks on areen planeeritud ja ehitatud kõrgeimate jätkusuutlikkuse, ürituste tehnoloogia ja ohutuse standardite järgi.
Eelarve ja rahastamine
Kohaliku volikogu hinnangul peaks Viini linn panustama ehituskulude rahastamisse maksimaalselt umbes 153 miljonit eurot. Areeni planeerimise, ehitamise, finantseerimise ja käitamise eest vastutab strateegiline partner CTS EVENTIM. Projekti ettevalmistamise etapp on täies hoos, ehituse alustamise raamtingimused selguvad 2025. aasta lõpuks.
GRin Barbara Huemer (ROHELINE) väljendas muret kuludest ja ajakavadest kinnipidamise pärast, kuna sarnastes suuremahulistes projektides on sageli esinenud kõrvalekaldeid. Ta kritiseeris ka teadet Viini haiglate moderniseerimiseks ja juhtis tähelepanu sellega seotud valearvestustele. Linn kavatseb kõik kliinikud kaasajastada 2040. aastaks, kuigi eeldatavasti lükkub see edasi 2030. aastast.
Pikaajalised mõjud ja poliitilised avaldused
GR Filip Worotynski (SPÖ) rõhutas suurte ehitusprojektide pikaajalisi mõjusid ja pooldas tihedat koostööd föderaalvalitsusega. Ta tõi välja, et paljud projektid viidi edukalt ellu nii aja- kui ka eelarveraamistikus. Samamoodi meenutas GR Hannes Taborsky (ÖVP) ÖVP algatusi metroo ehitamiseks 1960. ja 1970. aastatel ning kiitis Lobau tunneli ehituse algust. Samas väljendas ta muret föderaalvalitsuse Viini tulude osa ja linnavalitsuse eelarveprognooside pärast.
GRin Angela Schütz (FPÖ) võttis sõna linnahaiglate renoveerimisprogrammi poolt ning kritiseeris viivitusi ja rahalisi puudujääke. Ta viitas hinnanguliselt 6,6–7,9 miljardi euro suurusele kliinikute kogukuludele aastaks 2040 ja kurtis tervishoiusüsteemi kärbete üle.
Kiireloomuline taotlus määrati menetlemiseks linnapeale ja mõjutatud linnavolinikele, samas kui opositsiooni taotlused ei leidnud enamust. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas arenevad ürituse areeni plaanid ja milliste väljakutsetega Viini linn veel silmitsi seisab.