Xi Jinping aukülalisena Moskvas enne võidupüha paraadi
Xi Jinpingit oodatakse Moskva aukülaliseks, et ühineda Putiniga Teise maailmasõja võidu 80. aastapäeva tähistamisel. Reis toob esile Hiina ja Venemaa tiheda koostöö.

Xi Jinping aukülalisena Moskvas enne võidupüha paraadi
Hongkong – Sel ajal, kui Venemaa president Vladimir Putin valmistub hoolikalt korraldatud sõjaväeparaadiks 9. mail, "Võidupühal", on selge, et Xi Jinping, Hiina riigipea, on aukülaliste edetabeli tipus. Xi saabub kolmapäeval Moskvasse, et süvendada neljapäevase riigivisiidi käigus "vastastikust usaldust" ja osaleda tegevustes, millega tähistatakse liitlaste 80. aastapäeva võidust Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas.
Hiina ja Venemaa vahelise liidu tugevdamine
Xi osalemine sellel tähistamisel näitab tugevat ühtsust kahe autokraatliku juhi ja nende riikide vahel. See juhtub hetkel, mil USA presidendi Donald Trumpi diplomaatia "Ameerika esiteks" on raputanud globaalseid liite ning muutnud Washingtoni ja mõlema võimu vahelisi suhteid. Putin nimetas Xi oma eelmisel kuul oma sõnavõtus "Peakülaline".
Teised pidustustel osalevad juhid on Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva, Vietnami president To Lam ja Valgevene valitseja Aleksandr Lukašenka. Putini Ukraina-rünnaku varjus toimuval paraadil osaleb ka Hiina Rahvavabastusarmee aukaardiväe kontingent.
Putini relvarahupakkumine ja Ukraina vastus
Selle sündmuse mälestuseks tegi Putin ettepaneku sõlmida Kiieviga kolmepoolne relvarahu – otsus, mida mõned analüütikud peavad katseks Venemaa sõjalist jõudu eraviisiliselt rahvusvaheliste aukandjate ees näidata. Ukraina president Vladimir Zelenski lükkas selle ettepaneku tagasi ja kirjeldas seda nii "teatrietendus". Ta kinnitas uuesti oma toetust USA varasemale pakkumisele sõlmida 30-päevane relvarahu.
Konfliktid ja strateegilised partnerlussuhted
Viimastel kuudel on Ukraina kõrged isikud hoiatanud külastavaid külalisi, et Kiiev "ei saa vastutada Vene Föderatsiooni territooriumil toimuva eest", arvestades jätkuvat konflikti, mida Kreml tõlgendas hiljem ähvardusena. Ukraina on sõja jooksul, sealhulgas viimastel päevadel, sooritanud Moskvale mitu korda droonirünnakuid, mis on viinud lennujaamade ajutine sulgemine pealinnas. Märtsi suurimas rünnakus Venemaa pealinnale hukkus kolm inimest.
Ukraina sõnul on tema rünnakute eesmärk Moskva sõjategevuse jaoks üliolulise infrastruktuuri hävitamine ja need on vastuseks Venemaa jätkuvatele rünnakutele Ukraina territooriumile, sealhulgas elamupiirkondadele ja energiataristule.
Pidustused ja geopoliitiline tegelikkus
9. mail peetav võidupüha on üks Venemaa suurimaid pidustusi, mis tähistab Natsi-Saksamaa alistumist Nõukogude Liidule 1945. aastal. See päev on muutunud üha olulisemaks Putini ajal, kes väidab ekslikult, et tema sõda Ukrainas on "denatsifitseerimine". See oli viimastel aastatel Sõjalise riistvara valik väheneb, kuna Vene tankid mobiliseeritakse hoopis sõja eesliinile.
Euroopa tähistab oma VE päeva päev varem, tähistades Saksamaa alistumist kõigil rinnetel.
Muutused geopoliitilises kontekstis
See on Xi Jinpingi kolmas visiit Venemaale pärast seda, kui Putin enam kui kolm aastat tagasi sõda alustas, kuid palju on muutunud alates tema viimasest visiidist veidi enam kui poole aasta eest. Hiina ja USA on nüüd ühes eskaleerunud kaubandussõda, mis võib märkimisväärselt mõjutada mõlemat majandust. Seetõttu tunneb Peking vajadust tugevdada oma sõprus- ja kaubandussidemeid teiste riikidega, sealhulgas Venemaaga.
Moskvas on seevastu üks Trumpi alluvuses kõikehõlmavalt sümpaatsem Ameerika võrreldes oma eelkäijaga, kuid on hoidnud tähelepanelikult silma peal Washingtoni ja Kiievi suhete hiljutisel soojenemisel, kuna USA president näib Putiniga kannatust kaotavat.
"Hiinale ja Venemaale on nüüd ... rohkem stiimuleid, et esitada oma ühtlustamisest kindel pilt," ütleb Washingtonis asuva Stimsoni keskuse Hiina programmi direktor Yun Sun.
Kahepoolsete suhete tugevdamine
Sellel reisil püüab Xi tagada Hiina jätkuva juurdepääsu Venemaa loodusvaradele ja turgudele, kuna riigil on nüüd 145% tollimaksud enamikule USA-sse suunatud ekspordist ja ta on kehtestanud kõrged isekehtestatud vastutollid. „Arvestades USA poliitilist olukorda, vajab Hiina Venemaad paljudes aspektides – nii kaubanduses kui ka energiaressurssides,“ selgitab Tamás Matura, Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemteadur.
Kuid analüütikud väidavad, et samad kaubandusvaidlused võivad Hiinale luua ka võimaliku avanemise sidemete parandamiseks Euroopaga, millest Xi on eelseisvat diplomaatiat arvestades teadlik.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nii Xi kui ka Putin saavad tugevast liidust kasu, toetades koos stabiilse ja koostööaldis rahvusvahelise raamistiku kuvandit.