Rohelised nõuavad meie lastele tungivalt rohkem koolipsühholooge!

Rohelised nõuavad meie lastele tungivalt rohkem koolipsühholooge!

Austrias on laste ja noorukite psühhosotsiaalse toetuse olukord endiselt ebapiisav. Rohelise hariduse pressiesindaja Sigrid Maurer nõuab koolipsühholoogia laiendamisel rohkem tempot ja kritiseerib olemasolevat hooldusvõti. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel peaks ideaalne hooldusvõti olema 1–2500, samal ajal kui Taani rakendas seda oluliselt paremini 1–800 -ga. Maurer kirjeldab olukorda ebarahuldavaks ja rõhutab, et 30 sotsiaaltöötajat 400 000 õpilase eest on "paljaste pilkamiste". Praegune võti vahemikus 1 kuni 13 000 ei ole kaasaskantav.

Föderaalsete, osariikide ja omavalitsuste vaheline "segane pädevuse džungel" muudab olukorra veelgi raskemaks. Haridusministril Martin Return ei ole õpilaste psühhosotsiaalse toe osas "ei ülevaadet ega strateegiat": mainer kritiseerib Maurer. Vastutus jaguneb praegu föderaalriikide, haridusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi vahel, ilma koordineerimise ja jälgimise keskse organi vahel.

Uued meetmed ja algatused

Alates 2026. aastast tutvustatakse kõigis koolides töötubasid psühhosotsiaalse toe ja vaimse tervise teemal. Need meetmed on osa algatusest "Starki kool, tugev ühiskond", mida toetab eelarve kahekordistamine nelja miljoni euroni aastas. Lisaks plaanib haridusministeerium 2027. aasta lõpuks kahekordistada koolipsühholoogia positsioone 190–390, et reageerida õpilaste kasvavatele nõuetele.

Vajalik on viivitamatu reaktsioon suurenevale psühholoogilisele stressile, eriti silmas stressirohkeid sündmusi nagu Grazi tapmine. Lisaks sellele, alates 2025. aasta sügisest, luuakse üleriigiline koolitöö, alustades 30 ametikohast üldhariduse keskkoolides (AHS) ning kesk- ja keskkoolides (BMHS). Selle algatuse eesmärk on lisada järgmisel aastal veel 25 töökohta.

Keskenduge psühhosotsiaalsele tervisele

WHO määratleb psühhosotsiaalse tervise kui heaolu seisundi, mis võimaldab inimestel oma oskusi ära kasutada, toime tulla elustressi ja produktiivselt. Psühhosotsiaalne tervis on heaolu jaoks hädavajalik ja koolitingimused mängivad üliolulist rolli. Toetus ja õiglane ravi mõjutavad positiivset mõju, samas kui konfliktid ja tunnustus võivad olla negatiivsed mõjud.

Lapse ja noorte tervise strateegia osana otsitakse psühhosotsiaalse tervise edendamist Austria kümnest terviseesmärgist. Selle strateegia töötas välja haridusministeerium ja selle eesmärk on tugevdada vastupidavust kooliniigis. WHO HBSC uuringu tulemused näitavad aga, et õpilaste eluga rahulolu vanusega väheneb ja rohkem tüdrukuid kannatab vaimsete sümptomite all kui poisid.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et koolipsühholoogias tegutsemise vajadus on suurem kui kunagi varem. Õpilastele õpilastele vajaliku toetuse pakkumiseks tuleb psühhosotsiaalse tervise edendamiseks igapäevaelus võtta üleriigilisi meetmeid.

Lisateavet koolipsühholoogia ja psühhosotsiaalse tervise teemade kohta leiate aruannetest ja plaanidest [Kleine Zeitung] kohta (https://www.kleinezeitung.at/service/newsticker/newsticker/2011965/gruene-for- mehr-tehr-tehr-tehr-von-schulpchology). (https://www.schule.at/bildnal-health-health-im-fokus), samuti Health.gv.at.