Maksulahing Tiroolis: ehitusfirma hiilib kõrvale 556 000 eurost!

Maksulahing Tiroolis: ehitusfirma hiilib kõrvale 556 000 eurost!

Uurijad avastasid Tirooli ehitusettevõttes massilisi rikkumisi, mis tõid aastatel 2020–2023 kaasa maksupettuse kokku 556 000 euro ulatuses. See summa sisaldab nii tasumata palgaga seotud makse kui ka fiktiivsete ettevõtete kaudu kulutatud raha. Palgamaksude audititeenistuse auditimeeskond leidis umbes 65 000 töötundi, mille eest ei makstud vastavaid makse. Nendega kaasnes olulised lahknevused tööaja arvestuses, mis omakorda tõi kaasa umbes 344 000 euro suuruse deklareerimata töötasu.

Uurimine paljastas ka võltsettevõtete võrgustiku, kes esitasid osutatud ehitusteenuste eest võltsarveid. Nende praktikate abil hoiti ära maksude tasumine umbes 212 000 euro ulatuses. Selle kohtuasja põhikohtualusele määrati 12-kuuline tingimisi vanglakaristus ja 80 000 euro suurune rahatrahv, tema kasupojale aga 3-kuuline tingimisi vanglakaristus ja 70 000 euro suurune rahatrahv.

Uurimine ja õiguslikud tagajärjed

Mahhinatsioonide paljastamine on rahandusministeeriumi, maksuameti ja palgafondimaksude ja -maksete audititeenistuse ulatusliku koostöö tulemus. Rahandusminister Markus Marterbauer mõistis sellega seoses hukka kahju, mida taolised pettused ausatele maksumaksjatele tekitavad, ning teatas, et tõhustab võitlust maksupettustega.

Sotsiaaltoetuste pettuste töörühm on juba saavutanud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas AMS-i pettuse lahendamine Tiroolis. Sellise tegevuse eesmärk ei ole mitte ainult heidutus, vaid ka kodanike usalduse suurendamine maksude kogumise õigluse vastu.

Petlikud ettevõtted ja mõju turule

Petlikud ettevõtted on korduv probleem, mis ületab ülalkirjeldatud juhtumeid. Need ettevõtted väljastavad fiktiivseid arveid, mida sageli tasutakse kanalite kaudu. Pärast tasumist võtavad ettevõtted raha välja sularahas ja maksavad selle teenusepakkujatele. Sellised meetodid soodustavad deklareerimata või osaliselt deklareerimata palkasid ning moonutavad konkurentsi ehitus- ja teenindussektoris.

Tulevase 2024. aasta pettusevastase seaduse I osas on kavas lisada FinStrG jaotisesse 51b uus kuritegu. Selle seaduse eesmärk on täita sanktsioonide lünk ja eelkõige karistada valede või ebatäpsete tõendite kasutamise eest. Igaüht, kes toodab või kasutab äritehingute varjamiseks võltsitud dokumente, ootab kuni 100 000 euro suurune trahv. Need meetmed on olulised võltsettevõtjate tõhusaks vastutusele võtmiseks ja turu terviklikkuse kaitsmiseks.

Nende finantskuritegude aegumistähtaeg on nüüd kolm aastat, mis muudab selliste kuritegude õigeaegse menetlemise lihtsamaks. Viies asja edasi ettevalmistavasse etappi, peaksid uurimisasutused saama võltsettevõtete vastu kiiremini ja tõhusamalt meetmeid võtta.

Hiljutised paljastused Tiroolis on selge hoiatus ja näitavad selgelt, kui oluline on otsustavalt võidelda selliste pettusstruktuuridega. [5min.at]. Kiiresti on vaja taastada usaldus seaduslike ja ausate äritavade vastu.