Tüdrukutele pearättide keeld: põhiseadus või diskrimineerimine?

Tüdrukutele pearättide keeld: põhiseadus või diskrimineerimine?

23. oktoobril 2025 tekitab Austrias tuliseid arutelusid kavandatav seaduseelnõu, mis keelab alla 14-aastastele tüdrukutele pearättide kandmise. Ettepanek näeb ette keelata pearättide kandmise koolides, mille konstitutsioonikohus (VfGH) juba aastal 2020 sarnasel kujul kehtetuks tunnistas. Kohus leidis, et selline keeld rikub riigi usuneutraalsust ja diskrimineerib mosleminaisi.

Praeguses läbivaatamisprotsessis liigitati uuele eelnõule vastused valdavalt negatiivseteks. Sellised institutsioonid nagu justiitsministeeriumid ja usukogukonnad väljendavad suurt muret seaduse põhiseaduspärasuse ja diskrimineeriva olemuse pärast. Advokatuur tõstab esile ebaselgusi mõiste “pea katmine” definitsioonis, võrdse kohtlemise kaitsja kritiseerib aga ühekülgset keskendumist pearätile.

Usuline neutraalsus ja diskrimineerimine

Õiguseksperdid hoiatavad, et seadus mõjutab moslemitüdrukuid ühekülgselt, kasutamata soo- ja usuneutraalset kõnepruuki. Seda ebavõrdset kohtlemist kritiseeritakse teravalt, eriti kui arvestada olemasolevaid andmeid, mis annavad mõjutatud õpilaste kohta vähe usaldusväärseid andmeid. Usuesindajad kurdavad ka vähese konsultatsiooni üle mosleminoortega.

Kriitikute keskseks murekohaks on usulistel põhjustel pearätti kandvate õpilaste võimalik kõrvalejätmine. Austria islami usukogukond (IGGÖ) ja Alevi usukogukond kirjeldavad projekti kui põhiõiguste rikkumist ja hoiatavad valikulise keelu eest, mis puudutab ainult moslemitest tüdrukuid, samas kui poiste jaoks sarnaseid reegleid ei käsitleta.

Toetus ja mured

Vaatamata valdavalt kriitilistele häältele leidub ka seaduse pooldajaid. Psühholoogid väidavad, et keeld võib aidata edendada laste identiteedi arengut, võimaldades neil koolis kasvada ilma ususümboliteta. Koolikohustuslike õpetajate ametiühing rõhutab enesemääramise eesmärki, kuid toob välja ka koolide lisakoormuse ohu.

Kokku esitati seaduseelnõule üle 400 kommentaari. Suur osa sellest tagasisidest, millest enamik tuleb eraisikutelt, kardab diskrimineerimist. Föderaalne noortenõukogu ja IGGÖ väljendavad seaduse selget tagasilükkamist, kuna näevad selles usuvabaduse ja võrdsuse põhimõtte rikkumist. Justiitsministeeriumil on kahtlusi seaduse praktilises rakendamises, eelkõige taotletavate sanktsioonide osas, mis näevad ette kuni 1000 euro suuruse haldustrahvi. Praegused arengud tekitavad küsimusi seaduseelnõu õigusliku aluse ja kehtivuse kohta.

Üldiselt on ebaselge, kas eelnõu jääb praegusele kujule, kuna arutelu usurõivaste ümberkäimise üle koolides jätkub. Nagu praegune debatt näitab, on tulevasel poliitilisel maastikul kesksed vaidluspunktid õigus võrdsusele ja riigi usuline neutraalsus.

[Krone] teatab, et...

[MyDistrict] rõhutab, et...

[Kurier] lisab, et...