Uuringud Viini vastu: Gastro vautšerite jaoks seatud reklaamid!

Uuringud Viini vastu: Gastro vautšerite jaoks seatud reklaamid!

Majandus- ja korruptsiooniprokuröri büroo (WKSTA) on palganud Viini linna eest vastutavate inimeste suhtes truudusetuse kahtlustamise menetluse. See kuulutati välja reedel ja see viitab meediumireklaamidele, mis lülitati Corona pandeemia ajal. Mitmel anonüümsel reklaamil põhinevas uurimisel seati reklaamide tähendus kahtluse alla, eriti linnapea Michael Ludwigi (SPö) suhtes. Kuulutused teavitasid Viini elanikkonnast äsja kasutusele võetud toitlustuskupongi ning avalike vannide kasutamise muutunud lahtiolekuaegadest ja tingimustest, nagu teatas [Kleine Zeitung] (https://www.kleinezeitung.at/service/newsticker/innenspolitik/20115574/verfahren-stadt-stadt-wien-wegen-inseraten--

WKSTA andmetel olid reklaamid aga juriidiliselt lubatud ja kriminaalõigust ei saanud kindlaks teha. Amet leidis, et juriidilise isiku üleandmisel on lubatud katta ainult üldsuse kohta konkreetset teavet, mida peeti pandeemia kontekstis täidetud. Lisaks ei olnud reklaamide ja "heatahtliku kriitilise aruandluse" vahelise seose kohta konkreetseid viiteid.

Kõrge rahaline pingutus

WKSTA uurimine keskendus ka gastro vautšeritega seotud reklaamide finantskülastustele. Viini linn investeeris nende vautšerite rakendamisse kokku 2,4 miljonit eurot, mille eesmärk oli toetada restorane pandeemia rasketel aegadel. Gastro vautšerite eest anti gastronoomia sulgemise eest kokku umbes 34 miljonit eurot, vastavalt Puls24.

Kõrge reklaamiks voolas kupongide kõnekeelne nime "šnitsli boonusena". Kriitikud esitavad küsimuse, miks see reklaam investeeriti, ehkki vautšerid saadeti kõigile leibkondadele kaasnevas kirjas ja teatati meedias laialdaselt. Uuritakse, kas Viini linn on täitnud hea halduse põhimõtteid, eriti praktilisuse, majanduse ja majanduse osas. Linna advokaat Johannes Zink lükkas väited tagasi kui "ilmselgelt poliitiliselt motiveeritud anonüümset reklaami".

Ühendus reklaamisuhtega

Meediuminõuannete ja reklaamide mõjuvõimu ulatuslikuma arutelu osana tuleks mainida ka endise föderaalse kantsleri Sebastian Kurzi reklaami suhet. WKSTA on Kurzi uurinud alates 2021. aastast ja teisi inimesi meediumi altkäemaksu kahtlustamisel. Ligikaudu 223 000 Austria meedia artikli analüüsid on näidanud, et valitsus kulutas viimastel aastatel reklaamide jaoks keskmiselt 17 miljonit eurot, kokku 2020 üle 30 miljoni euro Corona pandeemia ajal, näiteks [Infosperber] .

Uuringud näitavad, et alates 2016. aastast on Sebastian Kurzit teatud meedias palju sagedamini mainitud, mis tõstab hämmingus suhteid incateegiliste tehingutega. Need arengud rõhutavad vajadust suurema läbipaistvuse järele ja valitsuse reklaami tugevamat reguleerimist, et kaitsta meediaandmete terviklikkust. Globaalses suundumuses peetakse reklaamide mõju aruandlusele üha enam kriitiliselt, mis näitab ka sarnaseid mustreid teistes riikides.