Trump ähvardab sõjaväge: kas ta tõesti tahab Gröönimaa üle võtta?
Trump ähvardab sõjaväge: kas ta tõesti tahab Gröönimaa üle võtta?
Nuuk, Grönland - pahameelepruutide torm! USA president Donald Trump on taas kinnitanud oma vastuolulisi plaane Gröönimaa üle võtta. Florida luksusliku Mar-A-Lago pressikonverentsil selgitas Trump, et Gröönimaa saarel oli USA riikliku julgeoleku jaoks ülioluline. Kuid mis on selle julge edasiliikumise taga?
Vastus on lihtne: Gröönimaa, maailma suurim saar, pole mitte ainult geograafiliselt strateegiliselt, vaid ka rikas väärtuslike toorainete poolest. 20. jaanuaril ametisse toodud Trump ei jätnud kahtlust, et ta on nõus oma eesmärgi saavutamiseks kasutama sõjalisi või majanduslikke vahendeid. Gröönimaa, mis hõlmas 80 protsenti oma piirkonnast lumega ja üle 3000 kilomeetri kaugusel Washingtonist, D.C., võib peagi olla USA poliitika keskmes.
Gröönimaa staatus ja selle tähtsus
Gröönimaa asub Arktika ookeani ja Põhja -Atlandi ookeani vahel ning on geograafiliselt Põhja -Ameerika osa. Ligikaudu 56 000 elanikuga, peamiselt põlisrahvaste inuittide, on saarel sündmusterohke ajalugu. Gröönimaa on olnud isehalduv piirkond alates 1979. aastast, kuid tal on õigus iseseisvusele, mis on eksisteerinud alates 2009. aastast. Gröönimaa peaminister Mute Eggede on juba selgeks teinud: "Gröönimaa pole müügiks!"
Taani valitsus reageeris Trumpi ohtudele Gröönimaal kaitsekulutuste ulatusliku suurenemisega 1,5 miljardi dollari võrra. Peaminister Mette Frederiksen rõhutas, et "Gröönimaa kuulub Gröönimaale", samal ajal kui välisminister Lars Lokke Rasmussen ütles, et saarel pole ambitsioone saada Ameerika Ühendriikide osariigiks.
Miks Trump Gröönimaa soovib
Trump pole esimene USA president, kes Gröönimaal silma peal on. Juba 1946. aastal pakkus president Harry S. Truman saarele 100 miljonit dollarit - pakkumine, mille Taani lükkas tagasi. Gröönimaa pakub Põhja -Ameerikast lühimat teed Euroopasse ja on seetõttu USA sõjalise kohaloleku jaoks strateegiline eelis. Lisaks on saar rikas haruldaste muldmetallide poolest, mis on kõrgtehnoloogilise tööstuse jaoks hädavajalikud.
Ameerika Ühendriikidel on tugev huvi laiendada oma sõjalist kohalolekut Gröönimaal, asetades radarisüsteemid vetesse, Gröönimaa, Islandi ja Ühendkuningriiki. Need veed on vene ja Hiina laevade jälgimiseks üliolulised. Hoolimata nendest strateegilistest eelistest on Gröönimaa elanikkond siiski skeptiline oma ressursside võimaliku ekspluateerimise suhtes.
Maailm reageerib Trumpi provokatiivsetele avaldustele. Saksamaa kantsler Olaf Scholz lükkas Trumpi ideed teravalt tagasi ja rõhutas, et "piire ei tohiks vägivallaga nihutada". Prantsuse välisminister kommenteeris ka muret Ameerika Ühendriikide hiljutiste avalduste pärast. Rahvusvaheline üldsus jälgib arenguid silmadega.
Ja kuigi Donald Trump külastab Jr -d Gröönimaa "eraisikuna", jääb küsimus: kas Gröönimaa saab tõesti Ameerika Ühendriikide osa? Vastus sellele võib geopoliitilist maastikku igaveseks muuta!
Kommentare (0)