Võidujooks: PVV on Hollandis valimiste eel tugevalt trendis!

Võidujooks: PVV on Hollandis valimiste eel tugevalt trendis!

25. oktoobril 2025, vaid neli päeva enne üldvalimisi Hollandis, tekkis kolme erakonna vahel põnev vastastikune võidujooks. Ipsos I&O instituudi küsitluse kohaselt saavutas Geert Wildersi Vabaduspartei (PVV) ligikaudu 20 protsenti ja võib seega võita 150 parlamendikohast 26. Järgneb puna-roheline allianss 23 ja vasakliberaalne D66 22 kohaga. See tähendab, et väljakujunenud parteid, sealhulgas kristlikud demokraadid ja paremliberaalne VVD, on tagaplaanil. Need arengud on intensiivse valimiskampaania tulemus, milles domineerivad sellised küsimused nagu varjupaiga-, rände- ja eluasemepuudus. Olukorda iseloomustavad ka kahele teisele valitsuserakonnale ennustatud suured kaotused. Kaks aastat tagasi sai PVV valimistel 37 kohta ja kuulus esimest korda valitsuskoalitsiooni. See koalitsioon, mis koosnes PVV-st, VVD-st, BBB-st ja NSC-st, kukkus aga 2025. aasta juunis vaid üheteistkümne kuu pärast varjupaigapoliitika üle vaidluste tõttu kokku. Peaaegu kõik väljakujunenud parteid keelduvad Wildersiga koostööd tegemast ja surve poliitilisel maastikul kasvab.

PVV esimees Geert Wilders kutsus enne valitsuskoalitsioonist lahkumist rändepoliitikat drastiliselt muutma. Oli teada, et koalitsioon oli algusest peale ebastabiilne ja mitmel korral kokkuvarisemise äärel. Konflikt migratsioonipoliitika üle viis lõpuks Wildersi otsuseni koalitsioonist lahkuda. Tema ettepanekud hõlmasid drastilisi meetmeid, nagu kõigi varjupaigataotlejate tagasilükkamine, perekondade taasühendamise peatamine ja sõjaväe kasutamine piiride kontrollimiseks. Teised nõudmised hõlmasid Süüria põgenike ja süüdimõistetud migrantide väljasaatmist ning varjupaigakeskuste sulgemist. Wildersi ultimaatumile aga osutasid vastupanu tema koalitsioonipartnerid, kes lõpuks keeldusid tema nõudmisi vastu võtmast.
(ZDF) teatab, et koalitsioonipartnerid suhtusid olukorda umbusklikult ja vihaselt. Peaminister Dick Schoof kuulutas välja uued valimised, kuid neid pole veel kavandatud. Ta jääb ametisse kuni uute valimisteni.

Poliitilised reaktsioonid ja väljavaated

Reaktsioonid koalitsiooni katkemisele olid selged. VVD esindaja Dilan Yesilgöz süüdistas Wildersit oma isiklike ambitsioonide seadmises riigi huvidest ettepoole, samas kui BBB juht Caroline van der Plas ja NSC liige Nicolien van Vroonhoven nimetasid tema tegevust vastutustundetuks. Wilders oli varem ähvardanud lahkuda, mis sai lõpuks reaalsuseks, kui grupijuhtide erakorraline koosolek kiiresti lõppes.
(Tagesschau) rõhutab, et vaatamata oma praegusele positsioonile ja nõudmisele rangemate varjupaigaseaduste järele ei ole PVV suutnud oma poliitilisi lubadusi täita, mis on põhjustanud elanikkonna laialdast rahulolematust.

Politoloog Sarah de Lange hindab, et uued valimised võivad toimuda pärast suvevaheaega, mis suurendab veelgi ebakindlust Hollandi poliitilises süsteemis. Eelseisvad valimised toimuvad ka tähtsa NATO tippkohtumise taustal Haagis, mis õhutab poliitilist kliimat veelgi.
(Viin) annab ülevaate küsitlustest, mis viitavad tihedale võidujooksule ja näitavad, kuidas lähipäevade arengud võivad Hollandi poliitilist tulevikku otsustavalt mõjutada.