Trump ja Nobeli rahupreemia: Macron seab selged tingimused!

Trump ja Nobeli rahupreemia: Macron seab selged tingimused!

24. septembril 2025 kommenteeris Prantsuse president Emmanuel Macron Nobeli rahupreemia võimalikku väljaandmist USA presidendile Donald Trumpile. Macron rõhutas, et Trump suutis hinna võita ainult siis, kui ta lõpetas praeguse Gaza sõja. Oma ÜRO Peaassamblee kõnes teatas Macron ka Palestiina riigi tunnustamisest Prantsusmaa poolt, mida peetakse sammuks kahe rahva vahelise rahu poole. Belgia ja Monaco toetavad ka seda algatust, samas kui NSA (Riikliku Julgeolekuagentuur) ja Saksamaa jätkavad Palestiina tunnustuse tagasilükkamist, nagu teatab [OE24].

Macron tõi välja, et erinevalt Prantsusmaast edastasid Ameerika Ühendriigid Gaza konfliktis kasutatavaid relvi. Seda toetust peavad paljud problemaatiliseks, kuna see aitab kaasa vägivalla eskaleerimisele ja takistab rahuprotsessi. Iisraeli armee andmetel toimusid Gazas jälle rünnakud, kus tapeti viis sõdurit. Selles kontekstis tegi Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Trump ettepaneku Nobeli rahupreemia jaoks ja õigustas oma kandidatuuri Trumpi rahupüüdlustega rahu saamiseks erinevates piirkondades.

Trump ja relvarahu perspektiiv

Donald Trump oli optimistlik Gaza riba võimaliku relvarahu suhtes. Ta usub, et Hamas on valmis ühega nõustuma. 60-päevase tulepauside ettepanek on juba laual. Selles kontekstis sõitis Iisraeli läbirääkimismeeskond Katarisse Hamasega tingimuste üle läbirääkimisi pidama. Trumpi pressiesindaja teatas, et USA spetsialist Steve Witkoff sõidab kõneluste toetamiseks Dohasse. Trump on [Taz] andmetel kuulutanud Gaza ribas sõja lõpu üheks oma välispoliitilisest prioriteedist.

Netanyahu selgitas ka, et palestiinlaste ohutus peab jääma Iisraeli kätte. Ettepanek näeb ette 600 000 palestiinlasele vastuvõtukeskuse, mis tuleb tuletõrjevaheajal Lõuna -Gazasse, mida peavad haldama rahvusvahelised partnerid. Iisraeli radikaalsemad jõud nõuavad isegi Gaza elanikkonna kohustuslikke küüditamisi, mida eksperdid peavad rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.

Ajalooline kontekst ja auhinnatseremooniad

Tagantjärele vaadeldakse Nobeli rahupreemiat sageli kriitiliselt. 1994. aastal anti auhind Yasser Arafatile, Shimon Peresile ja Yitzhak Rabinile Osloga tegelemise pingutuste eest. Selle lepingu eesmärk oli luua kahetalliline lahendus, kuid kesksed konfliktid jäid lahendamata, mis tõi kaasa vägivalla suurenemise. Stockholmi rahuuuringute instituudi direktor Sipri väljendas hiljuti skepsist rahuvõimaluste üle 2024. aastal - hinnang, mis kajastab väljakutseid, millega praegused rahuläbirääkimised silmitsi seisavad, kui [ORF].

Kokkuvõtlikult selgub, et Lähis -Ida rahupüüdlused on endiselt keerulised. Viimaste nädalate areng annab lootuse relvarahule, samal ajal on olukord endiselt pingeline ja ebaselge. Macron ja Netanyahu esitavad Trumpi suhtes selged nõudmised, mis võivad mõjutada piirkonna geopoliitilist olukorda.