Stressirohke lapsepõlv: kolmekordne täiskasvanute valu risk!

Stressirohke lapsepõlv: kolmekordne täiskasvanute valu risk!

Hiljutine uuring näitab, et stressirohke lapsepõlve kogemused suurendavad dramaatiliselt täiskasvanueas kroonilise valu riski. 10–12 -aastased lapsed, kes on selliste kogemustega kokku puutunud, kannatavad hilisemas elus kolm korda tõenäolisemalt kroonilise valu all. Need leiud põhinevad uuringul, mille viis läbi suures osas Austria uurimisrühm ja avaldatud ajakirjas “Diagnostics”. See hõlmab 2577 katsealust, keda ravitakse erinevates Innsbrucki ülikoolihaigla osakondades, ja heidab valgust lapsepõlvetrauma ja hilisemas elus krooniliste valuolude tekkeks. Viin.AT teatab sellest Euroopas mõjutab krooniline valu hinnanguliselt 12–14% elanikkonnast. Need ei suuda mitte ainult elukvaliteeti märkimisväärselt vähendada, vaid sellel võivad olla ka massilised sotsiaalmajanduslikud mõjud.

Uuring näitab, et kroonilise valu aastased kulud Euroopas on vahemikus 3–10% sisemajanduse kogutoodangust. Eriti murettekitav on seos kroonilise valu, depressiooni ja ärevuse vahel, mis oli juba teada, kuid mida polnud varem laste arengu vanuse osas uuritud.

Stressirohked kogemused lapsepõlves

Ligi kolmandik uuringus osalenutest väitis, et neil on krooniline valu kauem kui kuus kuud. Testikorraldused esitatud küsimustikes väärkohtlemise, traumaatiliste kogemuste ja valu sümptomite kohta. Ligikaudu 30% vastanutest koges üks kuni kolm stressirohke lapsepõlve kogemust, samas kui umbes 6% teatas, et neil oli olnud rohkem kui kolm sellist kogemust. Kõige tavalisemad stressirohked kogemused hõlmavad emotsionaalset väärkohtlemist, füüsilist või psühholoogilist hooletussejätmist, emotsionaalne väärkohtlemine on kõige tavalisem umbes 18%. Kroonilise valu riskifaktor on annusest sõltuv: tõenäosus suureneb 1,5 korda ühe kuni kolme kogemusega ja see on isegi kolme või enama kolmekordistusega. Orf tirol lisab selle Eriti haavatavaks peeti etappi 10–12 aastat.

Uurimistulemused rõhutavad pikaajaliste tervisemõjude vältimiseks vajadust mõjutatud lastele varajase tuvastamise ja psühhosotsiaalse toe järele. Uuring täiendab varasema töö järeldusi, milles uuritakse seost lapsepõlvetrauma ja suurenenud haiguse tõenäosuse vahel, eriti noorematel täiskasvanutel. Vastavalt andmetele Nako terviseuuring Vaimsed haigused nagu ärevushäired ja depressioon on tavalisemad kõrvaltoimed.

Lastetrauma pikaajalised tagajärjed

Uuring viitab sellele, et lapsepõlvetrauma mõju ei mõjuta mitte ainult vaimset tervist lapsepõlves, vaid võib põhjustada ka täiskasvanueas füüsilisi haigusi. On leitud, et noorematel inimestel, kes kannatasid lapsepõlvetrauma, on oluliselt suurem oht ​​selliste haiguste nagu vähk, südameatakk ja II tüüpi diabeet. Erinevused sugude vahel näitavad, et naised teatavad rohkem vähist, ärevusest ja depressiooni diagnoosimisest, mehed aga rohkem südamehaigusi ja diabeeti. See leid rõhutab lapsepõlvetrauma varajase tuvastamise ja ravi kiireloomulisust, et minimeerida mõju tervisele.

Kokkuvõtlikult näitavad uuringud, et lapsepõlve varjud võivad meie tervist sügavalt mõjutada ja rõhutab ennetavate meetmete olulisust. Uuringud rõhutavad vajadust luua suuremat teadlikkust lapsepõlvetrauma psühholoogilistest ja füüsilistest mõjudest ning võtta seda ka ülemaailmse vaimse tervise päeva kontekstis.