Segadus Poola pärast Ukraina kõnelustel: Tusk ja Nawrocki konfliktis!
Poola uus president Karol Nawrocki esindab riiki ootamatult Ukraina kõnelustel, Tusk aga surub peale Euroopa koostööd.

Segadus Poola pärast Ukraina kõnelustel: Tusk ja Nawrocki konfliktis!
Poola praegune poliitiline kurss on tugevalt mõjutatud sisemisest võimuvõitlusest ja muutuvast rahvusvahelisest kontekstist. Donald Trumpi toetaja Karol Nawrocki ametisseastumine tähistab selget tendentsi vastasseisule Donald Tuski vasaktsentristliku valitsusega. Nawrocki tekitas hiljuti segadust, kui esindas ootamatult Poolat Euroopa liidrite videokonverentsil, kuigi Tusk ise kohal polnud. Sellest otsusest teatas Nawrocki välispoliitika nõunik Marcin Przydacz, kes märkis, et kutse tuli otse Washingtonist. Sellel konverentsil rõhutas Nawrocki, et tulemusi on võimalik saavutada ainult karmide meetmetega Venemaa vastu, mis rõhutab tema valitsuse agressiivsemat hoiakut.
Euroopa-meelset tegevuskava järgiv Tusk on saanud teadlikuks USA valitsuse avaldustest ja nende mõjust Euroopale ja Ukrainale. Ta kutsub Euroopat üles reageerima jõuliselt hiljutistele arengutele ja teeb ettepaneku rahastada Ukrainale toetust külmutatud Venemaa varadest. EL Komisjoni andmetel on neis varades üle 200 miljardi euro; Ukraina jaoks on seni kasutatud ainult intressitulu. Tusk juhib tähelepanu, et viimase kolme aasta jooksul on Kiiev saanud partneritelt, peamiselt EL-ilt ja USA-lt, sõjalist ja rahalist abi ligikaudu 267 miljardit eurot.
Nõudmised NATO-le ja EL-ile
Lisaks kutsub Tusk üles suurendama NATO missioone Balti riikide õhuruumi jälgimiseks ja kaitsmiseks, kellel ei ole oma õhujõude. Ta on eriti mures viimase üheksa kuu sagedaste hoiatusteate pärast, mis on tuvastanud arvukalt Vene sõjaväelennukeid, millel pole transponderi signaali. Tusk toetab ka NATO Läänemere jälgimise missiooni Baltic Sentry tugevdamist, pidades silmas Moskvale omistatud merekaablite sabotaaži. Tusk leiab ka, et EL-i piire Venemaaga tuleb paremini kaitsta.
Poola valitsus kavatseb niipea kui võimalik võtta vastu uued fiskaalreeglid, et rahastada ELi julgeoleku- ja kaitsemeetmeid. Need ettepanekud tulevad ajal, mil geopoliitilist maastikku iseloomustavad jätkuvad konfliktid.
Kahepoolne julgeolekuleping Ukrainaga
Julgeoleku edasiseks tugevdamiseks allkirjastati 2024. aasta juulis Ukraina ja Poola kahepoolne julgeolekuleping, mille algatasid Tusk ja Ukraina president Volodymyr Zelensky. See leping näeb muuhulgas ette mehhanismi Poola suunas tulistatud Vene rakettide tulistamiseks. Poola valitsus uurib ka täiendavate hävitajate MiG-29 tarnimist Ukrainasse, olles varustanud juba kümme lennukit.
Poola on tõestanud end Ukraina pühendunud toetajana mitte ainult sõjalise toetuse kaudu, vaid ka konflikti ajal umbes miljoni Ukraina põgeniku vastuvõtmisega. Seda seoses sarnaste lepingutega, mille Ukraina on sõlminud 19 teise riigiga, sealhulgas USA ja Saksamaaga, et tagada sõjaline ja tsiviiltoetus järgmiseks kümnendiks.
Praegused arengud toovad esile dünaamilised suhted Poola, Ukraina ja rahvusvaheliste osalejate vahel, samas kui poliitiline maastik viitab võimalikele muutustele. Eelseisvad NATO tippkohtumised ja sellele järgnevad kõnelused on otsustava tähtsusega piirkonna tulevase strateegia kindlaksmääramisel ja Venemaa väljakutsele vastamisel.