Musk nõuab nulltariife: arutlusel on USA ja Euroopa vaheline vabakaubandustsoon!

Musk nõuab nulltariife: arutlusel on USA ja Euroopa vaheline vabakaubandustsoon!

5. aprillil 2025 kehtestas USA valitsus president Donald Trumpi juhtimisel ülemaailmsed tariifid, millel on otsene mõju rahvusvahelisele kaubandusele. Firenzes toimunud Lega parteikonverentsi videosõnumis võttis Trumpi nõunik Elon Musk selgelt sõna Põhja-Ameerika ja Euroopa vahelise vabakaubandustsooni poolt. Musk nõuab "nulltariifset olukorda" USA ja Euroopa vahel – seda ettepanekut peetakse tähelepanuväärseks, arvestades Trumpi praegust imporditariifide tõstmist peaaegu kõikidele toodetele ja riikidele. Järgmisest kolmapäevast kehtib EL-i kaupadele ja teenustele 20-protsendiline lisatasu, mis võib rahvusvahelisele kaubandusele veelgi survet avaldada.

Trump põhjendab meedet väitega, et rahvusvahelised kaubanduspartnerid "rebivad" USA-d ära. See agressiivne kaubanduspoliitika on pälvinud kriitikat poliitikutelt ja majandusteadlastelt kogu maailmas. Aktsiaturud reageerivad nendele arengutele tohutu hinnalangusega, mis on märk sellest, et turud on mures kaubandussõja võimaliku mõju pärast.

Tariifide ajalooline kontekst

Karistus- ja kaitsetollimaksude kehtestamisel on ülemaailmses kaubanduspoliitikas pikk ajalugu, mis ulatub 19. sajandisse. Sel perioodil sõlmiti majanduslike huvide kaitseks palju kahepoolseid kaubanduslepinguid Põhja-Ameerika, Euroopa ja Ida-Aasia vahel. Tänapäeval on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed ja ametlikult vabakaubandusele pühendunud 164 riiki, kuid erandeid on arvukalt, nagu näitavad hiljutised USA valitsuse otsused.

WTO ise tekkis üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (GATT), mis liideti WTO-ga 1994. aastal. Vaatamata valitsevatele vabakaubanduslepingutele näeme jätkuvalt tagasipöördumist protektsionistlike meetmete juurde, nagu EL-i karistustariifid Hiina päikesemoodulitele 2013. aastal, mis võeti kasutusele nende enda tööstuse kaitsmiseks.

Praegune kaubanduspoliitika ja selle tagajärjed

Muski palve luua vabakaubandustsoon Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel on teravas vastuolus USA praeguste kaubandusstrateegiatega. Võib täheldada aegu, mil majanduslikud võitjad ja kaotajad, sarnaselt Otto von Bismarcki aegadele, on otsene tariifide tagajärg. 1930. aasta Smoot-Hawley tariifiseadust, mis kehtestas kõrged tollimaksud, tuuakse sageli näitena, mis ei takistanud suurt depressiooni, vaid süvendas seda.

Tänases olukorras näeme, et USA püüab vähendada oma mõjuvõimu globaalses kauplemiskorras, samal ajal on oodata konflikte suurte kaubanduspartneritega nagu Hiina ja EL. Ameeriklased peavad WTO reegleid ebaõiglasteks, mis suurendab ebakindlust rahvusvahelises kaubanduses ja tekitab küsimuse, kas maailma majanduse mastaabid on endiselt seotud vabakaubanduse põhimõtetega.

USA kaubanduspoliitika arenguid jälgitakse jätkuvalt tähelepanelikult, eriti kuna majandustingimused muutuvad kiiresti ja kaubandussõja oht suureneb. Eksperdid ja analüütikud teavad, et maailmamajanduse dünaamika võib nende strateegiamuudatuste tulemusel oluliselt muutuda.