EL suurendab gaasi importi Venemaalt: kui kauaks sõjast hoolimata?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

EL impordib 2024. aastal Venemaalt rohkem gaasi vaatamata sanktsioonidele ja Ukraina sõjale. Praeguste arengute ja väljakutsete analüüs.

EL suurendab gaasi importi Venemaalt: kui kauaks sõjast hoolimata?

Vaatamata Ukrainas jätkuvale konfliktile ja sellega kaasnevatele sanktsioonidele suurendas Euroopa Liit (EL) 2024. aastal oma gaasiimporti Venemaalt aasta varasemaga võrreldes 18%. See pärineb aruandest vienna.at välja. Impordi kasv hõlmab nii torustike kaudu tarnitavat gaasi kui ka veeldatud maagaasi (LNG). Hoolimata poliitilistest pingetest ja ELi fookusest sõltumatusele fossiilkütustest, ei ole nõudlus blokis suutnud kasvada, mis toob 2024. aastal kaasa gaasihindade ligi 60% tõusu.

Vastupidiselt EL-i eesmärkidele kaotada 2027. aastaks gaasiimport Venemaalt, on tegelikkus seni arenenud teisiti. Eelkõige Itaalia, Tšehhi ja Prantsusmaa on suurendanud Venemaa gaasi ostmist. Nende ambitsioonide toetamiseks esitatakse lähinädalatel uus tegevuskava. Sellest hoolimata süvendab kriitilist olukorda Ukraina otsus mitte lubada alates 2025. aasta algusest Vene maagaasi läbi oma territooriumi.

Veeldatud maagaasi impordi rekord

2024. aastal saavutas Venemaa LNG import EL-i rekordtaseme, kasvades 2023. aastaga võrreldes 19,3%. fr.de teatatud. Saksa riigifirma SEFE (Securing Energy for Europe GmbH) oli üks suuremaid Venemaa LNG ostjaid, mida tänavu ulatuslikult osteti. SEFE hankis kokku 58 saadetist mahuga 4,1 miljonit tonni, mis on kuus ja pool korda rohkem kui aasta varem.

Saksamaa keskkonnaabi ja paljud keskkonnaorganisatsioonid nõuavad kogu ELi hõlmavat embargot Venemaa veeldatud maagaasi suhtes. Kriitikud väidavad, et veeldatud maagaasi impordi suhtes ei kohaldata ELi sanktsioone, mistõttu riigid eitavad vastutust suurenenud impordi eest. Kuigi mõned EL-i riigid on keelanud Vene gaasi otseimpordi oma sadamate kaudu, osutub selle ümbersuunamine teiste riikide kaudu problemaatiliseks.

Väljakutsed ja geopoliitilised riskid

Geopoliitilised pinged USA-ga kujutavad endast täiendavat ohtu Euroopa energiavarustusele, eriti arvestades selle sõltuvust veeldatud maagaasi tarnetest välismaalt. EL on võtnud eesmärgiks tihendada energiasuhteid USAga ja mitmekesistada alternatiivseid energiaallikaid. Värske aruanne saidilt tagesschau.de näitab, et Venemaa on praegu ELi suuruselt teine ​​veeldatud maagaasi tarnija oma 16% osakaaluga, millele järgneb USA.

EL-i Komisjon kavatseb 2027. aastaks täielikult lõpetada Venemaa gaasi kasutamise, olgu siis torujuhtmete kaudu või veeldatud maagaasina. Seda raskendab aga liikmesriikide ebapiisav tahe minna üle alternatiivsete energiatarnijate poole. Suureks väljakutseks on käimasolevad investeeringud LNG projektidesse ja asjaolu, et peaaegu pool ELi impordist tuleb Venemaalt.

Tuleviku varustuskindluse tagamiseks peab EL kiiresti ümber mõtlema oma sõltuvuse Venemaa gaasist ja töötama välja alternatiivsed strateegiad.