Trump-Zölleni hoiatus: Austria majandus ohus!

Trump-Zölleni hoiatus: Austria majandus ohus!

Georg Knill kommenteeris intervjuus rahvusvaheliste kaubandussuhete murettekitava olukorra kohta. Tema kommentaaride keskmes on president Trumpi juhtimisel Ameerika Ühendriikide poolt ähvardatud karistustariifid, mis võivad olla kuni 50 protsenti Euroopa kaupadele. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele toodetele nagu terase, alumiinium ja erinevad komponendid, mille väärtus on umbes miljard eurot. Ameerika Ühendriigid on Austria suuruselt teine ​​kaubanduspartner, kelle ekspordimaht on 16 miljardit eurot.

Knill hoiatas tungivalt, et ohustatud tariifid ei saa mitte ainult Euroopa tööstust, vaid ka Ameerika tarbijaid. Ta rõhutas, et olulisi tooteid ei saa lihtsalt välja vahetada, ja teatas, et terasetööde üle ei saa üleöö ehitada. Selles kontekstis pöördus ta mõlema poole poole pöördumise vältimiseks läbirääkimiste tabelisse, kuna need kahjustavad lõpuks mõlemat poolt.

Austria majanduslikud väljakutsed

Arutelu kaubandustariifide üle langeb ajaks, mil Austria eelarvedefitsiit tõusis 2023. aastal 4,7 protsendini, mis on üle ELi nõuded. Knill näeb Austria usaldusväärsust ohus ja kirjeldab riiki probleemlapsena. Et hoida end puudujäägi 3 -protsendilise hinne all, on valitsus saanud EL -i protseduuri kaudu seitse aastat, kuid seni puuduvad selged reformimeetmed.

Spetsiaalne plahvatusohtlikkus saavutab olukorra, pidades silmas vajalikke reforme pensioni, tervise ja föderalismi valdkonnas. Aastas voolab pensionisüsteemi umbes 30 miljardit eurot. Knilli nõudlus 70 -aastase pensioniea eest - lähenemisviis Taanis - on endiselt Austrias tabu. Võrdluseks: Austrias on praegu 62 aastat.

tariifide roll globaalses kaubanduses

Arutelu tariifide üle on tihedalt seotud globaliseerumise ja vabakaubandusega. Alates 1950ndatest on tariifid järk -järgult vähenenud kogu maailmas, eesmärgiga suurendada õitsengut. President Trumpi poliitikat tariifide taas suurendamiseks peetakse osana protektsionismi hiilivast suundumusest, mis on tugevnenud alates finantskriisist aastatel 2008/2009. Toll on sageli välispoliitikas survevahend, et pakkuda tootjaid oma kodumaalt.

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) edendab maailmakaubanduse liberaliseerimist ja tagab 166 liikme seas kõige soodsama põhimõtte, kuid tal on keeruline nende reeglite tõhususe jõustamist, eriti subsiidiumide osas. Ameerika Ühendriigid, kes on kunagi tariifide vähendamise teerajaja, avaldab WTO arbitraažikohtule survet rahvusvahelise kaubanduse määruses.

Prognoosid ja võimalikud efektid

Eksperdid hoiatavad juba eelseisva kaubandussõja eest, mis võib paljude toodete hindu tõsta. Prognoosid näitavad, et tariifide ja kaubanduslike tõkete suurenemine võib põhjustada rikkuse langust. Eriti majanduslikult pingelisi riike nagu Saksamaa võivad siis märkimisväärselt tabada Ameerika impordi tariifid 10–20 protsenti, mis võib maksta vahemikus 127–180 miljardit eurot. See mitte ainult ei põhjusta tarbijaid, vaid võib nõrgendada ka nõudlust ja suurendada inflatsiooni.

Ehkki mõned tootmiskulud võivad suureneda, saab diplomaatiliste jõupingutuste kaudu loobuda, et kaubandussõda saab ära hoida. Jääb üle vaadata, kas nii EL kui ka USA on nõus nende majanduslike väljakutsetega toimetulemiseks konstruktiivselt hakkama saama.