Maksuraha raiskamine loodeosas: föderaalvalitsus lööb häirekella!

Maksuraha raiskamine loodeosas: föderaalvalitsus lööb häirekella!

Saksamaal käib praegu massiline debatt maksumaksja raha raiskamise üle. Eriti silmatorkavad on juhtumid Alam-Saksimaalt ja Bremenist, mis on dokumenteeritud maksumaksjate assotsiatsiooni (BdSt) uues "mustas raamatus". Aruandest selgub, et mitte ainult üksikprojektid, vaid ka struktuurilised puudujäägid planeerimisel põhjustavad olulist rahalist kahju. Kriitiliste projektide hulgas on Edewechti konteinerküla, mida tuntakse "kummituskülana", mida ei võetud valede nõudlusandmete tõttu kunagi kasutusele.

Konteinerküla loodi vastusena väidetavale pagulaste majutusvajaduse suurenemisele sügisel 2022. Ammerlandi linnaosa reageeris kiiresti ja ehitas vajalikud konteinerid. Tegelikkus oli aga teistsugune: Alam-Saksi liidumaa oli avaldanud ülepaisutatud nõudluse prognoosid, mis tähendas, et munitsipaalvõimud jäid nüüd 2,6 miljoni euro suuruste kuludega jänni. Selle asemel, et küla kasutada, otsustas linnaosa konteinerid maha müüa, mis tõi kaasa märkimisväärse rahalise kahju.

Jäätmed teistes projektides

Kuid konteinerprojekt pole ainus näide. Aurichis oli ka rahalisi probleeme. Seal pidi linnaplaneerimise ametnik haigusest puudumise ja hilisema väljahääletamise tõttu oma ametikohalt lahkuma. Vaatamata valikust loobumisele jätkab ta märkimisväärset, 400 000 euro suurust palka kuni 2029. aastani. See näitab, kui ebaefektiivne on personalijuhtimine ning juhtide tagandamisega kaasneb ka tohutu rahaline koormus.

Lisaks toob Must Raamat välja Bremerhaveni sadamatunneli ehitamise probleemid. Tunnel, mille avamine viibis viis aastat, on suurendanud esialgselt prognoositud kulud 189 miljonilt eurolt 272 miljoni euroni. See tekitab tõsiseid kahtlusi selle suure infrastruktuuriprojekti majandusliku elujõulisuse suhtes. Maksumaksjate liit kutsub üles läbipaistvusele ja kulutuste ülevaatamisele, et vältida tulevasi finantsotsuseid.

Mustas raamatus on mainitud ka Bremeni Domsheide trammipeatust. Selle olulise ristmiku ümberprojekteerimine on veninud juba aastaid, mille hinnangulised lisakulud on praegu 3 miljonit eurot, ilma konkreetseid edusamme pole saavutatud. Näide illustreerib, kuidas pikad poliitilised arutelud võivad selliste projektide tõhusust ohustada.

Rahalised toetused ja nende mõju

Bremenis tekitab segadust ka laste ja noorte nn tasuta pilet. See vaba aja tegevuste doteerimine läheb linnale maksma üle 34 miljoni euro. Kuna Bremen on aga krooniliselt alarahastatud, tuleb seda summat rahastada võla kaudu. Jan Vermöhlen BdSt-st soovitab investeerida raha hoopis kasulikesse hariduspakkumistesse, näiteks juhendamisse. 30-eurose tunnikulu juures oleks sellest summast piisannud 1,2 miljoniks tunniks juhendamiseks.

Ka Hannoveris kunagi ehitatud vesinikutehas läks juba sõlmitud lepingute tõttu maksumaksjatele maksma 10 miljonit eurot. Ka Braunschweigi kaubarataste rahastamine on pälvinud kriitikat: halduskulud on jõudnud peaaegu 50 000 euro suuruse kogurahastuseni. Maksumaksjate liit räägib selles kontekstis “bürokraatlikust hullusest” ja kutsub üles tõhustama avalike vahendite kasutamist.

Kokku on uues “Mustas raamatus” üle 100 maksujäätmete juhtumi üle kogu Saksamaa. BdSti juhatus Jan Vermöhlen suhtus nendesse arengutesse kriitiliselt ja hoiatas, et maksumaksja rahaga ümberkäimisel on vaja rohkem kokkuhoidlikkust ja vastutustunnet, seda eriti kitsas eelarves. Ta rõhutab, et kodanikud ja majandus väärivad tõsist maksusoodustust ka praeguses olukorras.

Loetletud juhtumite kohta lisateabe ja üksikasjaliku ülevaate saamiseks vaadake artiklit saidil www.nwzonline.de lugeda.