Maksurahajäätmed loodes: föderaalvalitsus tõstab äratuse!

Maksurahajäätmed loodes: föderaalvalitsus tõstab äratuse!

Saksamaal arutatakse maksumaksjate raha raiskamist praegu massiliselt. Alam -Saksi ja Bremeni juhtumid, mis on dokumenteeritud maksumaksjate föderatsiooni (BDST) uues mustanahalises raamatus, on eriti silmatorkavad. Selles aruandes saab selgeks, et mitte ainult üksikud projektid, vaid ka kavandamise struktuurilised defektid põhjustavad märkimisväärset rahalist kahju. Kritiseeritud projektide hulgas on Edewechti konteineriküla, mida tuntakse kui "Ghost Village", mida vigakate vajaduste tõttu kunagi ei rakendatud.

Konteineriküla loodi vastusena pagulaste väidetavale suurenemisele sügisel 2022. aastal. Ammerlandi ringkond reageeris kiiresti ja ehitas vajalikud konteinerid. Kuid reaalsus nägi välja erinev: Alam -Saksimaa seisund oli avaldanud liigseid nõudluse prognoose, mis viis selleni, et munitsipaaljuhid istusid nüüd 2,6 miljoni euro kulul. Küla kasutamise asemel otsustas ringkond müüa konteinereid, mis põhjustas märkimisväärset rahalist kahju.

jäätmed teistes projektides

Kuid konteineriprojekt pole ainus näide. Aurichis olid ka rahalised kaebused. Seal pidi linnavolikogu liige oma ametikohalt lahkuma haiguse puudumise ja hilisema kasutuselevõtu tõttu. Vaatamata valimisele saab ta 2029. aastaks jätkuvalt märkimisväärset palka 400 000 eurot. See näitab, kui ebaefektiivselt see inimressursside juhtimises on ja et ka juhtide valimisel on tohutu rahaline koormus.

Lisaks on Bremerhavenis sadamatunneli ehitamise probleemid välja toodud mustas raamatus. Tunnel, mille avamine viis aastaga, on suurendanud algselt hinnangulisi kulusid 189 miljonit eurot 272 miljoni euroni. See tekitab selle suurepärase infrastruktuuriprojekti majanduse osas tõsiseid kahtlusi. Maksumaksjate Assotsiatsioon nõuab läbipaistvust ja kulude läbivaatamist, et vältida tulevasi rahalisi otsuseid.

Bremenis Domsheide'is asuv trammipeatus on mainitud ka Musta raamatus. Selle olulise sõlme ümberkujundamine on kestnud aastaid, hinnangulised lisakulud on nüüd 3 miljonit eurot, ilma et neil oleks konkreetseid edusamme. Näide illustreerib, kui pikad poliitilised arutelud võivad selliste projektide tõhusust ohustada.

rahalised subsiidiumid ja nende mõju

Bremenis põhjustab SO -nimeline "tasuta pilet" ka laste ja noorukite põnevust. See vaba aja veetmise subsideerimine maksab linnale enam kui 34 miljonit eurot. Kuna Bremen on krooniliselt alarahastatud, tuleb seda summat rahastada võlgade kaudu. Jan Möhnen BDST -st soovitab raha investeerida sisukatesse hariduspakkumistesse, näiteks juhendamisse. Kuludega 30 eurot tunnis oleks see summa olnud 1,2 miljoni juhendamise jaoks.

Hannoveris kunagi sisseehitatud vesinikuvabrikus koormas ka juba sõlmitud lepingute tõttu maksumaksjaid 10 miljonit eurot. Braunschweigis lasti jalgrataste edendamine jõudis ka kriitikaga: halduskulud jõudsid peaaegu 50 000 euro suuruse rahastamise summani. Maksumaksjate Assotsiatsioon räägib nendes kontekstides "bürokraatia kuulmisest" ja nõuab riiklike rahaliste vahendite kasutamisel suuremat tõhusust.

Üldiselt loetleb uus "Black Book" üle 100 maksujäätmete juhtumit kogu Saksamaalt. BDST direktorite nõukogu Jan Möhlen kommenteeris neid arenguid kriitiliselt ja hoiatab, et maksurahaga tegelemisel on vaja rohkem majandust ja vastutustunnet, eriti nappide rahaliste ajakulude ajal. Ta rõhutab, et ka kodanikud ja majandus teenivad praeguses olukorras tõsist maksusoodustust.

Lisateabe ja üksikasjaliku teadmise kohta loetletud juhtumite kohta artikkel saidil www.nwzonline.de