Suche
Viini lauaklassi keelekriis: Kus on sakslane?
Peaaegu pooled Viini esimese klassi õpilastest räägivad halvasti saksa keelt, millel on erinevad põhjused, nagu ränne ja pandeemia. Eksperdid kommenteerivad seda.
Viini lauaklassi keelekriis: Kus on sakslane?
Viinis avaneb haridussektoris murettekitav pilt. Ligi pooltel esimesse klassi astujatest on raskusi saksa keelega, mis mõjutab tugevalt nende tunnis osalemist. Linna haridusnõunik Christoph Wiederkehr (NEOS) kommenteeris hiljuti põhjuseid: Ukrainast ja Süüriast pärit põgenike arvu kasv, CoV pandeemia ja nutitelefonide sagenenud kasutamine põhjustavad selle murettekitava olukorra. Algklassiõpetaja Kerstin Nichtenberger kinnitas neid hinnanguid vestluses ja lisas, et isegi saksakeelsete perede lapsed ei tule sageli igapäevaste ülesannetega iseseisvalt toime. "Need on lapsed, kes sageli isegi ei tea, kuidas jalatseid siduda või kehalise kasvatuse tunniks vahetada," ütleb Nichtenberger. ORF teatab.
Keel ja identiteet: pakiline probleem
Väljakutsed ei piirdu aga keele omandamisega. Seitsmeaastaselt perega Saksamaale saabunud Berliini kirurg Nani Rostamian räägib oma arstiteadmistest vanematega suhtlemise raskustest. "Ma ei saa nendega meditsiinist rääkida. Kui tahan midagi selgitada, pean tihti appi võtma pliiatsi ja paberi." Need keelebarjäärid ei põhjusta mitte ainult suhtlemisprobleeme, vaid ohustavad ka kultuurilist identiteeti: "Meie jaoks oli see järkjärguline integreerumise või oma juurte unustamise protsess," ütleb Rostamian. Araabia ja türgi perede liikmed Saksamaal on sageli mures, et nende lapsed kaotavad oma keele ja seeläbi ka juurdepääsu oma kultuurilistele juurtele. Berliinis asuv Süüria ajakirjanik Mirvat Adwan asutas instituudi, et hoida oma lastele araabia keelt elus. „Enamik araabia vanemaid on mures, et nende lapsed kaotavad keele,” teatab Adwan Deutschlandfunk Kultur märkis.
Nende probleemide lahendamiseks rõhutavad keeleteadlased vajadust aktiivselt edendada emakeelt, kuna kindel keele omandamine on saksa keele oskuse arendamiseks ülioluline. Teine aspekt on igasuguse kultuurilise tausta väärtustamine haridussüsteemis, mis mitte ainult ei tugevda laste enesehinnangut, vaid parandab ka nende lõimumist.