Jäämägi A23a: hiiglane teel – mis toimub meie ökosüsteemiga?

Jäämägi A23a: hiiglane teel – mis toimub meie ökosüsteemiga?

Hiiglaslik jäämägi, mida tuntakse nime all A23a, on jõudnud Antarktika mere etappi! Jäämägi tegi veidi ajalugu, murdes 1986. aastal Filchner-Ronne jääriiulist lahti ja püsides kindlalt merepõhja küljes kuni aastani 2000. Nüüd, enam kui kaks aastakümmet hiljem, on see kolossaalne jääplokk, mille pindala on umbes 4000 ruutkilomeetrit – umbes 4,5 korda suurem kui Berliinis – lõpuks liikuma hakanud. Väike ajaleht teatatud. Jäämägi on tugevalt kujundatud mere vibratsioonist ja muutlikust ilmast ning sellel on muljetavaldavad kaared ja koopad.

Teekond tundmatusse

Näib, et A23a liigub Lõuna-Georgia saare poole, kus kohtab soojemat vett. Nagu okeanograaf Andrew Meijers märgib, võib selline kokkupõrge selle osadeks jagada ja lõpuks sulatada. "Ootame uudishimulikult, kas see läheb sama teed nagu teised suured jäämäed, mis on Antarktika jääriiulilt lahti murdunud," rääkis ta selle hiiglase võimalikust tulevikust. Teave alates MDR näitavad, et jäämäe murdmine muudab ka kalalaevade navigeerimise keerulisemaks, kuna väiksemad jäätükid võivad veed ohtlikuks muuta. Kuid on ka positiivseid külgi: sulamine võib vabastada toitaineid, mis võivad kohalikule ökosüsteemile kasu tuua.

Teadlased seisavad silmitsi põneva väljakutsega: nad on eriti huvitatud A23a mõjust metsloomadele, nagu hüljestele ja pingviinidele. Saab näha, kas jäämägi takistab veeloomade toiduotsingut või võib toitainete segamine toiduga varustatust parandada. Teadlaste pilgud on kindlalt keskendunud sellele monumentaalsele jäämäele, mis on nüüd alustamas oma põnevat teekonda tundmatusse.