Gösgeni tuumaelektrijaam: 46 aastat ilma ohutussertifikaatideta – oht piirkonnale!

Gösgeni tuumaelektrijaam: 46 aastat ilma ohutussertifikaatideta – oht piirkonnale!

Baseli lähedal asuv Gösgeni tuumajaam on olnud murettekitav teema alates selle käivitamisest 1979. Šveitsi tuumaregulaator ENSI tunnistas hiljutises raportis, et elektrijaam ei ole 46 aastat täitnud elementaarseid ohutusnõudeid. Sellel lahknevusel võivad olla tõsised tagajärjed, eriti kui arvestada, et leke väljaspool reaktorihoonet võib põhjustada selle, et reaktori südamikku ei saa enam piisavalt jahutada. Sellised turvapuudused pole uued ja avastati juba aastatuhande vahetusel, mil järelevalveasutust veel pettusid lihtsustatud arvestused ja operaatori ebatäpsed väited.

Olukord teravnes mai lõpus, kui Gösgeni tuumajaam suleti ohutustõendite puudumise tõttu. Vaatamata sellele seiskamisele püsis Šveitsi elektrivarustus stabiilsena, mistõttu tekkisid hirmud tuumaenergiast sõltuvuse ees. Sellest hoolimata muudab keskkonnaoht elektrijaama Šveitsi energiapoliitikas kriitiliseks punktiks. Võimalik tuumakatastroof võib märkimisväärselt ohustada mitte ainult Šveitsi, vaid ka suurt osa Saksamaast, tekitades radioaktiivse saastumise ohu, mis võib avaldada mõju Stuttgartini ja kaugemalgi.

Ohutuspuudused ja torude ebastabiilsus

Praeguse ENSI raporti kohaselt on Gösgeni tuumajaama jahutustorude oletatav stabiilsus põhimõtteliselt vale. Praegused leiud näitavad, et vaatamata varasematele teadmistele on need torud ebastabiilsemad, kui algselt arvati. Raske õnnetuse oht on seega suurem kui varem väidetud. Ägeda intsidendi korral tuleks Saksamaal korraldada mõne tunni jooksul ulatuslik evakueerimine, mis illustreerib võimaliku riski suurust.

2024. aastal fikseeriti ENSI kontrollide raames, et Gösgeni tuumajaamas oli 8 teatatavat intsidenti. Kuigi enamik neist intsidentidest on klassifitseeritud väikesteks, on tõsiasi, et ohutusauditid ja nendega seotud kamber on tehase tingimuste hindamiseks hädavajalikud. Föderaalne tuumaohutuse inspektsioon (ENSI) toob näidetena Beznau ja Leibstadti tuumaelektrijaamad, kus teatati ka intsidentidest, kuid kriitilisi ohutuspuudujääke Gösgenis täheldati.

Praegust arutelu Gösgeni tuumajaama ohutuse üle mõjutavad ka radioaktiivsete jäätmete ja nende kõrvaldamise tulevikuplaanid. Nagra kavandab 2024. aastal kahte üldlitsentsi taotlust, mis puudutavad radioaktiivsete jäätmete pikaajalist käitlemist. Turvalisuse ja nõutavate tõendite küsimus on seetõttu saamas laiemas kontekstis elanikkonna seas keeruliseks murekohaks.

Olemasolev teave viitab mitte ainult vajalikele, vaid ka kiiresti nõutavatele meetmetele ohutusstandardite parandamiseks. Arutelu Gösgeni tuumajaama ja selle ohutuspuudujääkide üle ei lõpe kindlasti enne, kui on tehtud olulisi edusamme.