Venemaa peastaabiülem kuulutab välja plahvatusohtliku sügise rünnaku!

Venemaa peastaabiülem kuulutab välja plahvatusohtliku sügise rünnaku!

Venemaa peastaabi ülem Valery Gerasimov on kuulutanud välja uue sügisese rünnaku Ukrainas. Hoolimata rahvusvahelistest läbirääkimistest, jätkab Venemaa oma agressioonisõda muutunud eesmärkidega. Ukraina relvajõud on saavutanud edu Donetski ja DniPropetrovski vaidlustatud piirkondades, lükates Venemaa vägesid tagasi ja ümbritsedes neid isegi teatud piirkondades. Gerasimov teatab pidevatest rünnakutest mööda rindejoont, kuid seab sellest hoolimata strateegilised ülesanded eelseisvaks sügisperioodiks. Ta väidab, et 99,7 protsenti Ukraina Luhanski oblast, 79 protsenti Donetski oblastist, 76 protsenti Khersoni oblastist ja 74 protsenti Zaporizhia oblastist on Venemaa kontrolli all. Neid arvusid ei saa siiski iseseisvalt kontrollida.

Venemaa juhtkond nõuab Ukraina vägede täielikku väljaastumist Donetskilt relvarahu saamiseks, kuid president Volodymyr Zelensky lükkab selle tagasi. Zelensky peab Slovianski ja Kramatorski linnasid olulisteks kaitsvateks bastideks, samal ajal kui Venemaa ähvardab neid vallutada. Venemaa delegaat Kirill Dmitrijev süüdistas eurooplasi konflikti pikendamises võimatute nõudmiste esitamisega. Samal ajal kritiseerib Venemaa EL -i vägede kavandatud lähetamise eest, et tagada potentsiaalne rahu ja räägib NATO riikide esindajate vastu. Euroopa riigid süüdistavad omakorda Venemaad taktika kasutamises, mille eesmärk on ainult uute sõjaliste rünnakute jaoks aega.

Rahvusvahelised reaktsioonid ja sanktsioonid

Kantsler Friedrich Merz kommenteeris ka olukorda ja rõhutas, et Venemaa loobub sõjast ainult siis, kui ta ei suuda seda enam majanduslikult ja sõjaliselt palkada. Ta tõstab esile Venemaa agressiivsema lähenemisviisi Ukraina tsiviilelanike vastu ja nõuab suurenenud sanktsioone Ukrainasse tunginud riigi vastu, mis tungis Ukrainasse 2022. aastal. Merz kiidab eurooplaste ühtsust konflikti osas ja näeb Saksamaa juhtimispositsioonil, et saavutada sõja ja rahu küsimustes ühtsus.

Samal ajal on EL otsustanud mitu sanktsioonipaketti, mis hõlmavad muu hulgas impordi- ja ekspordi keeldu ning Venemaa pankade väljajätmist Swifti süsteemist. Viimane 16. meetmete pakett on mõeldud president Vladimir Putinile surve suurendamiseks. Vaatamata embargole jätkab Venemaa nafta, kivisöe ja gaasi müümist, peamiselt Hiina ja Indiasse. Eelmisel aastal edastas Venemaa väidetavalt Euroopasse rohkem veeldatud maagaasi kui kunagi varem, teenides kaheksa miljardit eurot. Need lisafondid ei voola enam riiklikku hoolekandefondi, vaid neid kasutatakse kohe sõjaliste versiooniuuenduste jaoks.

Majandusarengud ja väljakutsed

Venemaal mõjutavad majanduslikku olukorda erinevad tegurid. Ehkki Venemaa majandus kasvab praegu kolm protsenti, ei kajastu see elanikkonna õitsengust. Kulutused sellistes valdkondades nagu sotsiaalhoolekande, haridus ja tervis on kasvava sõjalise eelarve tõttu. Prognoosid näitavad sel aastal tagasihoidlikku majanduskasvu 1,35 protsenti, stagnatsiooniga kuni 2029. aastani. Ka ettevõtted näevad vaeva töötajate leidmisega, osaliselt sõja põhjustatud muutuste tõttu.

Hindade ja inflatsioon 9,9 protsenti 2025. aasta jaanuaris on pingeline majanduslik olukord. Finantssanktsioonid mõjutavad Venemaa võimet raha laenata rahvusvahelisel turul ja süvendavad kriisiolukorda. Selles kontekstis mängib Hiina keskset rolli, nagu seda mainitakse kui peamist lääne pooljuhtide ja kõrgtehnoloogia kaubanduskeskust. Vahepeal on ebatõenäoline, et naasta varasematesse suhetesse Venemaa ja Euroopa vahel.