Trump nõuab Venemaa lennukite tulistamist NATO õhuruumi kohta!

Trump nõuab Venemaa lennukite tulistamist NATO õhuruumi kohta!

Hiljutises kohtumisel Ukraina presidendi Wolodymyr Selenskyj'iga New Yorgis ÜRO Peaassamblee puhul rõhutas USA president Donald Trump, et propageerib Venemaa lennukite tulistamist ebaseadusliku tungimise korral NATO riikide õhuruumi. Üritusel avaldas Trump ajakirjaniku küsimust Venemaa õhuruumi vigastuste kohta: "Jah, see olen mina." See toetus avaldub pingelises geopoliitilises kliimas, kus mitmed Euroopa NATO riigid on viimastel päevadel üha enam teatanud Venemaa sõjalennukite ja droonide õhuruumi vigastustest.

Vastusena nendele juhtumitele on NATO Venemaale hoiatuse andnud vägivalla ähvardamisel edasiste õhuruumi vigastuste vastu. Seda kinnitati kõigi 32 NATO riigi ühises selgituses, kus öeldakse, et kõiki vajalikke sõjalisi ja mittesõjalisi vahendeid kasutatakse enda kaitsmiseks ja ähvarduste ärahoidmiseks. Need meetmed on osa põhjalikust lähenemisviisist piirkonna turvalisuse tagamiseks ja pingete vastu võitlemiseks.

Praegused õhuruumi vigastused

Viimastel päevadel on mitmed NATO riigid teatanud ohtlikest olukordadest õhuruumis, eriti Poolas, Rumeenias ja Eestis. Näiteks reedel lendasid kolm relvastatud vene MIG-31 üle Eesti õhuruumi enam kui kümme minutit. Lisaks märgati Poolas ja Rumeenias Venemaa droone, samas kui droonid, selgitamata seost Venemaaga, lendasid ka Skandinaavia lennujaamade kohal.

Selles kontekstis on Poola peaminister Donald Tusk teatanud, et Poola on valmis tulistama õhuobjekte, mis tungivad Poola õhuruumi ja esindavad ohtu. Samal ajal rõhutas ta, et konflikti eskaleerumise vältimiseks on vaja olla vähem selgetes olukordades ettevaatlikum. Tusk rõhutas liitlaste rolli ja nõudis, et nad võtaksid juhtunu tõsiselt selles kriitilises küsimuses ühise välispoliitika järgimiseks.

NATO ja nende kaitsestrateegiad

NATO -l on pikk sõjaline koostöö ja kollektiivne kaitse, mida iseloomustavad erinevad missioonid ja missioonid. Hiljutisi juhtumeid silmas pidades võib jälle näha, kui oluline on liidu sidus. Õhuruumi vigastustel põhinevad sõjalised strateegiad on üks paljudest algatustest, mis tagavad kahjustatud piirkondade turvalisuse ja stabiilsuse. Ajalooliselt on NATO korduvalt näidanud, et on valmis kaitsma oma liikmesriike ning tagama piirkonna rahu ja turvalisuse.

NATO reaktsioon eelseisvale õhuruumi vägivaldsele tegevusele võib seetõttu tugevalt mõjutada rahvusvaheliste suhete kulgu ja Läänemere piirkonnas asuvat sõjalist strateegiat. Ajaloolised ja geopoliitilised kontekstid, mis on äratuntavad ka viimastes NATO lisades, näiteks Afganistanis ja Kosovos, kujundavad arutelud sõjaliste vajaduste ja õhuruumi turvalisuse sekkumiste õigusraamistiku üle.

Õhuruumi vigastuste arengud mitte ainult ei avalda survet asjaomaste riikide julgeolekupoliitikale, vaid võivad mõjutada ka NATO dünaamikat ja nende suhet Venemaaga pikas perspektiivis. Lisaks avavad sündmused arutelu tugevdatud kaitsemeetmete ja ühtse rahvusvahelise lähenemisviisi vajaduse üle.

Rahvusvaheline üldsus on põnevil, kuidas olukord areneb ja kas Trumpi ja teiste juhtide selged avaldused viivad lõpuks konkreetsete sõjaliste meetmeteni. Seega jääb üle vaadata, kas ja millal NATO laseb sõnadel sõnad järgida.