Keskenduge akadeemilisele vabadusele: kas kõik, mis ei kahjusta, on lubatud?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Filosoof Tim Henning arutleb ajakirjas DIE ZEIT, kuidas peaks teadustöös olema tasakaalus akadeemiline vabadus ja moraal.

Keskenduge akadeemilisele vabadusele: kas kõik, mis ei kahjusta, on lubatud?

Ärka üles, kultuurisõdalased! Meie digiajastu filosoofil Tim Henningul on selge sõnum: teadus peaks nautima oma vabadust, ilma moraalse näägutuseta. Oma viimases töös "Scientific Freedom and Morality" paljastab ta julgelt, et teaduslikke teadmisi ei tohiks pärssida moraalsed mured. Lõppude lõpuks, mis on tähtsam: kas tõde või ajutine pahameelehüüe?

Henning arutleb provokatiivsetel teemadel, sealhulgas Charles Murray vastuoluliste geneetiliste teeside üle. Siin saab selgeks: moraalne kriitika on lubatud, kuid teadmiste arendamisel ei tohiks kunagi olla viimane sõna. Värske vaatenurgaga väidab ta, et teadus peaks keskenduma eetilistele aspektidele ainult siis, kui "veakulud" on tohutult suured. See tähendab, et võimalikku kahju tuleb hoolikalt kaaluda. Põnev lähenemine, mis kutsub arutelu!

Miks on akadeemiline vabadus ülioluline?

Henning kutsub üles mõtlema: akadeemilist vabadust tuleb vaadelda diferentseeritult, eemal lihtsast kultuurisõjast, mis sageli iseloomustab avalikku arutelu. Kergemeelsuse ja humoorikate anekdootide asemel kohtab lugejat sügav analüüs. Jah, tema raamat ei ole kõige säravam leheküljekeeraja täis meelelahutuslikke ütlusi, kuid sellel on võime lugejaid köita. Tänapäeva pakilistele küsimustele tuleb lõpuks tõsiselt vastata ja seda Henning punkt-punktilt ka teha püüab.

Tema töö nõuab aja ja ruumi loomist tõsiseks aruteluks akadeemilise vabaduse väärtuse üle. Kuna meid ümbritsev maailm satub kultuurisõtta, pooldab Henning faktilist ja erapooletut lähenemist, mis keskendub nii mõtlejatele kui ka skeptikutele. Raamat, mis paneb mõtlema!